Eestlased eksiilis

Kui Eestit tabas Nõukogude okupatsioon, põgenes kümneid tuhandeid eestlasi läände — ja paljud neist said võõrsil maailmakuulsaks. Luuletajad, heliloojad, kunstnikud, teadlased ja diplomaadid kandsid Eesti nime kaugele, hoides ühtaegu elus lootust vabale kodumaale. See lehekülg koondab tuntumaid pagulaseestlasi — lugu, mis on osa ka Eesti tatarlaste kogukonna saatusest, sest okupatsioon puudutas kõiki.

Suur põgenemine 1944

Suurim lahkumislaine tabas Eestit 1944. aasta sügisel, kui Punaarmee lähenes ja teine Nõukogude okupatsioon oli paratamatu. Hinnanguliselt põgenes 1944. aastal läände 70 000–80 000 inimest: umbes 27 000 jõudis üle Läänemere Rootsi ja üle 40 000 Saksamaale. Teekond oli ohtlik — hinnangul hukkus sellel 6–9% põgenikest. Nõnda sündis suur väliseesti kogukond, mis hoidis eesti keelt, kultuuri ja riigimõtet elus kogu okupatsiooni aja. Mõned tuntud eestlased lahkusid varem või hiljem — arhitekt Louis Kahn juba 1906, helilooja Arvo Pärt ja dirigent Neeme Järvi 1980.

Riik eksiilis: diplomaadid, kes hoidsid järjepidevust

Kõige vaiksemat ja tähtsamat tööd tegid diplomaadid. Kui okupatsioonivõim 1940. aastal Eesti välisteenistuse likvideeris, jäid lääneriikides tegutsevad Eesti saatkonnad ja konsulaadid alles — sest Ameerika Ühendriigid ja teised demokraatiad ei tunnustanud Nõukogude anneksiooni kunagi de jure. New Yorgi peakonsulaat töötas katkematult kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni 1991. Selle keskne kuju oli Ernst Jaakson, kes esindas Eesti Vabariiki eksiilis aastakümneid ja kellest sai maailma kauaaegseim diplomaat; tema välja antud dokumendid olid tuhandetele väliseestlastele kodakondsuse tõendiks. Nii hoidsid diplomaadid elus Eesti riigi õiguslikku järjepidevust — sedasama järjepidevust, mis tugineb Tartu rahule ja mille alusel 1991. aastal riik taastati, mitte ei loodud.

Kirjandus: luuletajad ja kirjanikud võõrsil

Rootsis kasvas välja elav eesti pagulaskirjandus, mille süda oli Lund. Selle suurim nimi oli Marie Under — üks Eesti mõjukamaid luuletajaid, keda esitati Nobeli kirjanduspreemiale 15 aasta jooksul 16 korda. Under põgenes perega Rootsi 1944 ja elas Stockholmi lähedal kuni surmani 1980. Proosas paistis silma Karl Ristikivi oma ajalooromaanidega; luuletaja ja romaanikirjanik Bernard Kangro rajas Lundis kirjastuse ja andis välja kultuuriajakirja Tulimuld (1950–1993). Võõrsil kirjutasid ka jutustaja August Gailit ja luuletaja Kalju Lepik.

Muusika

Helilooja Eduard Tubin põgenes 1944 Rootsi, sai Stockholmis tööd Drottningholmi lossiteatris ja kirjutas seal suure osa oma sümfooniatest; tema muusika jõudis laia maailma ette suuresti tänu dirigent Neeme Järvile, kes lahkus Eestist 1980 ja tegi Läänes rahvusvahelise karjääri. 1980. aastal oli sunnitud emigreeruma ka helilooja Arvo Pärt, kellest sai aastate kaupa maailma esitatuim elav helilooja.

Kunst

Graafik Eduard Wiiralt, keda peetakse Eesti graafika suurmeistriks, elas ja töötas suure osa elust Pariisis, kus ta 1954 suri ja on maetud Père Lachaise’i kalmistule. Illustraator Ilon Wikland põgenes 1944 Haapsalust Rootsi ja sai seal Astrid Lindgreni raamatute kunstnikuks — tema piltidena tunnevad miljonid lapsed üle maailma Lindgreni tegelasi. Wiklandi auks avati 2009 Haapsalus Iloni Imedemaa.

Teadus

Astronoom Ernst Öpik põgenes 1944 Punaarmee eest ja jõudis pärast põgenikuaastaid Saksamaal Põhja-Iirimaale Armagh’ observatooriumi, kus töötas kolm aastakümmet. Väljapaistvaim Eesti päritolu psühholoog Endel Tulving põgenes samuti 1944 sõjapõgenikuna ja tegi oma elutöö Toronto ülikoolis. Mõlemast räägib lähemalt lugu Eesti teadusest, mis muutis maailma.

Arhitektuur: Louis Kahn

Üks 20. sajandi mõjukamaid arhitekte Louis Kahn sündis 1901 Saaremaal Kuressaares ja emigreerus perega Ameerikasse juba 1906 — tema lahkumine ei olnud seotud okupatsiooniga, vaid varasema väljarändega. Kahnist sai moodsa arhitektuuri klassik, kelle tähtteoste seas on Bangladeshi parlamendihoone ja Salki instituut Californias.

Ja tagasitulek

Kui Eesti iseseisvus 1991 taastati, hakkas pagulaskogukond kodumaaga taasühinema. Selle sümbol on Toomas Hendrik Ilves, kes sündis Stockholmis Eesti põgenike perre, kasvas üles Ameerikas ja sai hiljem Eesti presidendiks (2006–2016). Nõnda sulgus ring: eksiili viidud Eesti naasis koju.

Seos meie looga

Pagulaslugu on ka Eesti tatarlaste lugu. Sama okupatsioon, mis paiskas laiali eestlased, puudutas Eesti tatari kogukonda; osa tatarlasi integreerus väliseesti kogukondadesse Rootsis, Ameerikas ja Austraalias — neid nimetab see teadmusbaas välis-Eesti tatarlasteks. Vabadus tuli sageli kodumaa hinnaga, ükskõik mis rahvusest põgeneja.

Vaata ka

Teised lood huvitavast Eestist: Arvo Pärt, Eesti teadus, mis muutis maailma, Maadeavastajad Eestist ja Kaali meteoriidikraater.

Vaata ka: Eesti juured maailmas.

Vaata ka: Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis (ESPVK).

Vaata ka: Kersteni komisjon.

Vaata ka: Ernst Jaakson.

Allikad: 75 aastat suurest põgenemisest läände (Välisministeerium); Exodus in Numbers (Eesti Mälu Instituut); Ernst Jaakson (Vikipeedia); Marie Under (Vikipeedia); Eduard Tubin (Vikipeedia); Ilon Wikland (Vikipeedia); Ernst Öpik (Vikipeedia); Louis Kahn (Vikipeedia); Toomas Hendrik Ilves (Vikipeedia).