Hemingway ja eestlased: eestlane igas sadamas

Kuulsaim välismaise kirjaniku lause eestlaste kohta kõlab rahvasuus nii: „igas maailma sadamas on vähemalt üks eestlane”. Selle ütles Ernest Hemingway — aga mitte päris nii. Mida Nobeli laureaat tegelikult kirjutas, on veel parem: see on armastusväärne pilt 1930. aastate eesti purjetajatest, kes seilasid pisikeste paatidega üle ookeanide ja teenisid reisiraha Eesti ajalehtedele merelugusid kirjutades.

Mida Hemingway tegelikult kirjutas

Romaani Kellel on ja kellel pole (To Have and Have Not, 1937) 24. peatükis, kirjeldades Key Westi jahisadamat, kirjutab Hemingway:

“No well-run yacht basin in Southern waters is complete without at least two sunburned, salt bleached-headed Esthonians who are waiting for a check from their last article.”

Ehk eesti keeles: ükski korralikult peetud jahisadam lõunavetes pole täielik ilma vähemalt kahe päikesest põlenud, soolast pleekinud peaga eestlaseta, kes ootavad tšekki oma viimase artikli eest. Hemingway jätkab: nad seilavad 28–36-jalaste paatidega ja saadavad Eesti ajalehtedele artikleid, mis on seal väga populaarsed ja toovad autorile dollari kuni dollar kolmkümmend veeru eest; lood ilmuvad rubriigis, mille pealkirja ta tõlgib „Meie kartmatute merisõitjate saagad” (Sagas of Our Intrepid Voyagers). Ta võrdleb neid rubriike ameerika lehtede pesapallikülgedega — nii tavaline osa Eesti ajakirjandusest need olid.

Tegelikkus tsitaadi taga

Hemingway ei fantaseerinud. 1930. aastatel elas Eesti väikelaevapurjetamise kuldaega: eesti meremehed tegid pisikeste purjekatega ookeaniületusi ja ümbermaailmareise ning rahastasid neid just nõnda, nagu Hemingway kirjeldab — reisikirjadega kodumaistele lehtedele. Sõjaeelse Eesti Vabariigi lugejad neelasid neid lugusid, ja Key Westis istusid nende autorid päriselt kai peal tšekki ootamas. Vt ka: Eesti maadeavastajad.

Kuidas ütlus rahvasuus kasvas

Rahvasuu tegi Hemingway lausega seda, mida rahvasuu ikka teeb:

• kaks eestlast kahanes üheks;

• lõunavete jahisadamad paisusid kogu maailma sadamateks;

• konkreetsest 1930. aastate pildist sai ajatu vanasõna.

Tõlkija ja kolumnist Enn Soosaar käis 1999. aastal originaali järgi üle, mida Hemingway tegelikult kirjutas — aga lühem versioon elab edasi, sest see on lihtsalt liiga hea. Ja sisult pole see valegi: eestlasi leiab tänini igalt poolt, kuhu meri viib.

Allikad

Ernest Hemingway, To Have and Have Not (1937), 24. peatükk; Edasi — „Mida Hemingway tegelikult ütles?” (Enn Soosaare 1999. aasta täpsustuse põhjal); Estonian World Review — „Hemingway and two Estonians”; IPA Eesti — „Igas maailma sadamas on vähemalt üks eestlane”.