Eesti tatarlaste ajatelg

Hunnid ja xiongnu — võimsad stepirahvad enne türgi ajastut. Neid nimetatakse sageli „türklaste esivanemateks”, kuid see on tõestamata: siit algab meie loo hämar süvaserv, mitte jälgitav sugupuu.

Algtürgi keel — kõigi türgi keelte taastatud ühine eelkäija ja mišäri keele sügavaim juur. Selle põhivara (nagu *kün „päev”, *yïr „laul”) elab mišäris tänini.

Türgi kaganaadid (Göktürgid) — esimesed riigid, mis kandsid nime „türk”. Orhoni raidkirjad on vanim türgi kiri; siit levib türgi keel üle Euraasia.

Uiguuri kaganaat pärib Göktürkide võimu Mongoolias — türgi sugulasrahvas, Orhoni kirja ja stepikirjaoskuse kandja, mitte mišäride otsene eellane.

Hasaari kaganaat valvab Volga kaubatee lõunaväravat pealinnast Atilist — meie loo vanim lüli.

Suur-Bulgaaria: khaan Kubrat ühendab bulgari hõimud. Riigi lagunemisel viib poeg Kotrag ühe rühma Volga äärde — Volga Bulgaaria eelkäija.

Volga Bulgaaria võtab vastu islami — türgi kaubandusriik Volga ääres, kaasani tatarlaste eelkäija.

Burtasid — Kesk-Volga rahvas Volga Bulgaaria ja hasaaride vahel; üks substraadirahvastest, kes Meštšeras mišäride hulka sulab. Nende oma päritolu jääb vaieldavaks.

Kõptšaki stepis (Dešt-i Kõptšak) elab kõptšakkide-kuumenite hõimuliit — mišäri keele otsene esivanem.

Kuldhord: kõptšaki maailm, milles kujunevad tänased tatari rahvad. Volga keskjooksul sulavad kokku bulgarid ja kõptšakid.

Kasimovi khaaniriik Meštšeras — mišäride etniline pale kujuneb lõplikult umbes 1400–1500 just siin.

Mišärid teenivad Vene riigi teenistustatarlastena piirikaitseliinidel — teenistuse hinnaks maa ja õigus jääda moslemiks; seisus hajutab mišärid üle Volga–Uurali.

Esimesed tatarlased jõuavad Eestisse sõduritena Vene vägedes Liivi sõjas (1558); osa läheb üle Rootsi kuninga poolele ja jääb siia.

Põhjasõja järel tekib esimene suurem kogukond — erru läinud sõdurid jäävad Eestisse.

Baškiiri talupojajuht ja bard Salavat Julajev saadetakse Paldiskisse eluaegsele sunnitööle.

Pärisorjuse kaotamine Venemaal. Sergatši kandi kehva maaga mišäri külad pöörduvad rändkaubandusse — kangad, karusnahad, seep — ja kaubaretked ulatuvad Peterburi kaudu Soome ja Eestisse.

Muhamedi kalmistu on esmakordselt dokumenteeritud Tallinna linnaplaanidel (Eurichi plaan); 1885. aasta plaanil juba nimeliselt — „Muhammedanischer Kirchhof”. Kogukond kutsub seda hiljem vanaks surnuaiaks.

Sibgadulla Mähdejev, tulevane „tatarlaste kuningas“, saabub Tallinna; 1892 avab oma esimese poe.

Sibgadulla Mähdejev ostab poeg Ibrahimi sünni puhul linnalt maad ja ehitab vana muhameedlaste surnuaia välja: paemüür ja poolkuudega sepisvärav (kaasa lööb Fateh Zakerov). Pärimuse järgi sai ta raha tänutäheks juudi kogukonnalt, keda ta oli aidanud oma kalmistu jaoks maad hankida.

Vaba Eesti annab kogukonnale õigusliku kodu.

Registreeritakse Narva Muhamedi Kogudus (1937 nimetatakse ümber Narva Muhamedi usuühinguks); usukeskuseks kohandatakse endine Põhja-Eesti Panga hoone.

Luuakse Narva Tatari Kultuuri Selts.

Liiva kalmistu osana avatakse Tallinna uus muhamedi kalmistu.

Registreeritakse Tallinna Muhamedi usuühing.

Viimane kogunemine Narva-Jõesuus — Ali Zakerovi pulmad.

Perestroika ajal asutavad sõjaeelsete juurtega tatarlased Tatari Kultuuriseltsi (esimees Timur Seifullen), mis toetab ka Eesti iseseisvusliikumist.

New Yorgis aitab Ibrahim korda ajada Eesti Maja renoveerimise dokumendid ja osaleb ESTO ’92 ettevalmistustes.

Ilmub esimene Koraani täistõlge eesti keelde — algatus Timur Seifullenilt, tõlkijaks orientalist Haljand Udam.

Tänapäev — tegutseb Eesti Tatarlaste Liit; käib keele, ajaloo ja identiteedi taastamise töö.