Eesti tatarlaste ajalugu
Mišäri kaupmeestest kogukonnaks: tee Tallinna, kogukonnaelu Eesti Vabariigis, perekonnalood ja soomepoisid.
Inimesed
Ahmed Haerdinov
Ahmed Haerdinov (tatari nimekujul Ähmät Hajreddin) oli Eesti tatarlane (mišäri tatarlane) Narvast, soomepoiss ja hiljem Rootsis üks Turk-Islam Föreningeni — Rootsi esimese moslemio…
Loe →Ibrahim Zarip
Ibrahim Zarip (7. oktoober 1925 Tallinn – 22. september 1994) oli Eesti tatarlane (mišäri tatarlane), Soomepoiss ja eksiilpoliitik. Rootsis kuulus ta Eesti Sotsialistliku Partei Vä…
Loe →Sibgadulla Mähdejev
Sibgadulla Mähdejev (sünd 1863 Nižni-Novgorodi kubermangus – surn 1939 Tallinnas) oli enne Esimest maailmasõda auväärseim ja rikkaim Eesti tatarlane, keda Eesti ajakirjandus kutsus…
Loe →Timur Seifullen
Timur Seifullen on üks taasiseseisvunud Eesti tatari kogukonna eestvedajaid. Ta oli 1988. aastal asutatud Tatari Kultuuriseltsi esimene esimees, on juhtinud Eesti Islami Koguduse j…
Loe →Umugulsum Zarip
Umugulsum Zarip (eksiil-eesti ajakirjanduses ka Ömögölsön Zarip) oli Eesti tatarlane (mišäri tatarlane), arst ja eksiilis tegutsenud kogukonnaliige. Ta oli Tallinna kaupmehe Umiar…
Loe →Veliulla Fetkullin
Veliulla Fetkullin (Rootsi dokumentides ka Väliulla Fetkullen) oli Narva tatarlane, kes põgenes 1944. aastal Rootsi ja valiti 19. novembril 1949 Rootsi esimese moslemiorganisatsioo…
Loe →
Kalmistud
Kalmistu kui kogukonna selgroog
Tallinna muhameedlaste kalmistu hävitamine okupatsioonivõimu poolt on dokumentides märgitud kui ajalooliste Eesti tatarlaste kultuuriline genotsiid. See ei olnud pelgalt füüsiline…
Loe →Narva tatari kalmistu
Narva tatari kogukonnal oli oma islami kalmistu — nii nagu Tallinnas ja Rakveres. Narva oli Tallinna kõrval Eesti tatarlaste teine keskus, kus kogukonna enda hinnangul elas umbes p…
Loe →Rakvere tatari kalmistu
Rakvere tatari kogukonnal oli oma islami kalmistu — nii nagu Tallinnas ja Narvas. Muinsuskaitse aastaraamatu järgi tekkisid 19. sajandi keskel elavnenud tatari kaupmeeste tegevuseg…
Loe →Vana muhameedlaste kalmistu
Vana muhameedlaste kalmistu — ametliku nimega Tallinna Muhamedi kalmistu — on Eesti tatarlaste ajalooline matmispaik Tallinnas Juhkentali asumis, aadressil Tehnika tänav 171, Sisel…
Loe →
Kogukonna kujunemine
Baranovid — tatari päritolu aadlisuguvõsa
Baranovid (saksapäraselt von Baranoff) on Baltimaade tuntuim tatari päritolu aadlisuguvõsa. Erinevalt moslemitest mišäri kaupmeestest, kellest põlvnevad tänased Eesti tatarlased, o…
Loe →Bulat Murssov
Bulat Murssov (ka Bulaat Murssov) oli tatari bojaar (aadlik), keda mainitakse Liivi sõja (1558–1583) sündmuste seas. Balthasar Russowi Liivimaa kroonika järgi oli ta tuntuim nendes…
Loe →Eesti aeg — kõige parem aeg
See leht on kokkuvõte kõigest. Ajaloolised Eesti tatarlased on rännanud pika tee — kõptšaki stepist ja Kuldhordist, läbi sajandite, Nižni Novgorodi küladest Tallinna ja Narva. See…
Loe →Eesti moslemitatarlaste ajalugu (Abiline ja Ringvee)
See artikkel koondab kokku, mida ajaloolane Toomas Abiline ja usundiloolane Ringo Ringvee kirjutavad Eesti moslemitatarlaste ajaloost teadusraamatus Muslim Tatar Minorities in the…
Loe →Eesti tatarlaste kogukond Eesti Vabariigis (1918–1940)
Eesti tatarlased on peamiselt mišäri tatarlased, kes rändasid Eesti aladele alates 19. sajandi teisest poolest, enamjaolt kaupmeestena. Kahe maailmasõja vahelisel Eesti Vabariigi a…
Loe →Eesti Tatarlaste Liit
Eesti Tatarlaste Liit on ajalooliste Eesti tatarlaste (mišäri tatarlaste) ühendus, mille eesmärk on hoida ja edendada kogukonna keelt, kultuuri, ajalugu ja identiteeti ning esindad…
Loe →Eesti tatarlaste määratlused
Sõna „tatarlane“ tähistab Eestis mitut eri rühma, kellel on erinev suhe Eestiga. Selguse huvides eristatakse Eesti tatarlast (eesti tatarlane) ja tatarlast Eestis (tatarlane Eestis…
Loe →Mišäri tatarlaste tee Tallinna
Kogukonnas on päritolust edasi antud järgmine suuline pärimus:
Loe →Nižni-Novgorodi ränne
Nižni-Novgorodi ränne on väljarändelaine, mis kandis 19. sajandi teisel poolel mišäri tatarlased Sergatši kandi küladest Läänemere äärde. Sellest ühest lainest sündisid kolm sõsark…
Loe →Tatari sõdurid Eestis
Tatari sõdurid on Eesti tatarlaste loo alguspunkt: esimesed tatarlased jõudsid Eesti aladele just sõduritena — 16. sajandil Liivi sõja vägedes ja 18. sajandil Vene impeeriumi garni…
Loe →
Kohad: Narva, Tallinn, Rakvere
Narva ajalugu
Narva on Eesti idapoolseim linn, mis asub Narva jõe ääres Venemaa piiril. Sajandeid oli see jõukas kaubalinn ja Rootsi-aegse baroki pärl — ning ühtlasi Eesti tatarlaste teine kodu:…
Loe →Narva tatarlaste elu
Narva oli Tallinna kõrval Eesti tatarlaste teine süda: kogukonna enda hinnangul elas siin umbes pool ajaloolistest Eesti tatarlastest. Just Narvas registreeriti Eesti esimene tatar…
Loe →Tallinna tatarlaste elu
Tallinn oli Eesti tatarlaste vanim ja püsivaim keskus. Kui Narva kogukond hävis Teises maailmasõjas, siis Tallinna oma elab edasi tänini. Linna tatari lugu ulatub 18. sajandi sõdur…
Loe →
Soomepoisid ja eksiil
Eesti tatari soomepoisid
Eesti tatari soomepoisid olid ajaloolise Eesti tatari (mišäri tatari) kogukonna liikmed, kes Teise maailmasõja ajal astusid vabatahtlikuna Soome relvajõududesse. Nagu tuhanded eest…
Loe →Eesti tatarlased säilitasid eesti keele ka eksiilis
Eksiilis — eeskätt Rootsis ja Ameerika Ühendriikides — ei hoidnud Eesti tatarlased alles ainult oma tatari pärandit. Nad säilitasid ka eesti keele ja eesti identiteedi. Kogukonna o…
Loe →Turk-Islam Föreningen i Sverige
Turk-Islam Föreningen i Sverige för Religion och Kultur (Rootsi Türgi-Islami usu- ja kultuuriühing) oli Rootsi esimene moslemiorganisatsioon, asutatud 22. oktoobril 1949. Selle pan…
Loe →