Tšaikovski ja Eesti

Pjotr Tšaikovski (1840–1893), üks maailma armastatumaid heliloojaid, veetis 1867. aasta suve Haapsalus. Sellest suvest sündis klaveritsükkel Souvenir de Hapsal („Mälestus Haapsalust“) — ja Eesti väikelinna jälg maailma muusikas. Haapsalu promenaadil meenutab teda tänini 1940. aastal püstitatud Tšaikovski pink.

Pjotr Tšaikovski (u 1870).

Suvi Haapsalus (1867)

27-aastane Tšaikovski — tollal alles Moskva konservatooriumi noor õppejõud, mitte veel kuulus helilooja — saabus Haapsallu 1867. aasta juuni algul ja jäi sinna kuni 14. (vana kalendri järgi) / 26. augustini. Ta peatus koos nooremate vendade Anatoli ja Modestiga ning Davõdovite perekonnaga majas aadressil Suur-Mere 11. Haapsalu oli tollal keisririigi kuulus mudaravi- ja suvituslinn, kuhu sõitis puhkama Peterburi seltskond. Tšaikovski armastas käia mööda rannapromenaadi ja vaadata merd.

Souvenir de Hapsal

Haapsalus kirjutas Tšaikovski oma esimese klaveritsükli Souvenir de Hapsal (op. 2), mille ta pühendas Vera Davõdovale. Tsüklis on kolm pala: Ruines d’un château („Lossivaremed“, e-moll) — mida seostatakse Haapsalu piiskopilinnuse varemetega —, Scherzo (F-duur) ja Chant sans paroles („Laul ilma sõnadeta“, F-duur). Viimasest sai üks Tšaikovski armastatumaid klaveriminiatuure üldse: Nikolai Rubinstein esiettekandis Scherzo 1868. aasta veebruaris ning Max Erdmannsdörferi orkestriseade Chant sans paroles’ist meeldis heliloojale nii väga, et ta juhatas seda ise. Samal Haapsalu-suvel töötas Tšaikovski ka oma esimese ooperi Vojevood kallal.

„Kallis Mari” ja Kuues sümfoonia

Haapsalu pärimus räägib, et promenaadil jalutades kuulis Tšaikovski tüdrukut laulmas eesti laulu „Kallis Mari“ ning selle meloodia kaja jõudis tema Kuuenda sümfoonia (Pathétique, 1893) esimese osa kõrvalteemasse. See on Haapsalus hoitud ja armastatud pärimus — Tšaikovski-uurimus seda otseselt ei kinnita, kuid linn on loo oma mälus talletanud: isegi Haapsalu muuseumi aurupaat kannab nime Kallis Mari.

Tšaikovski pink

1940. aastal püstitati Haapsalu rannapromenaadile skulptor Roman Haavamäe loodud dolomiidist mälestuspink — Tšaikovski pink —, mille bareljeef kujutab heliloojat ja mis on tänini linna üks tuntumaid paiku. Tänapäeval kõlab pingi juures ka tema muusika ning Haapsalus peetakse Tšaikovski festivali. Pink on kultuurimälestisena riikliku kaitse all.

Seos Eestiga laiemalt

Tšaikovski Haapsalu-suvi on osa sellest samast keisririigi-aegsest maailmast, milles elasid ka tatarlased Tsaari-Venemaal — sealhulgas mišäri kaupmehed, kes samal kümnendil hakkasid jõudma Eesti linnadesse. Väike Haapsalu näitab, kuidas Eesti on jätnud jälje maailma kultuuri: üks maailma tuntumaid heliloojaid kandis endaga kaasas mälestust Eesti rannalinnast — ja andis sellele nime oma muusikas.

Vaata ka: Maailma esimene jõulupuu.

Vaata ka: Arvo Pärt, Maadeavastajad Eestist, Eesti teadus, mis muutis maailma, Kaali meteoriidikraater, Bernt Notke „Surmatants”, Tenet Tallinnas.

Allikad: Souvenir de Hapsal (Vikipeedia); Hapsal — Tchaikovsky Research; Tšaikovski pink Haapsalus (Visit Haapsalu); Pjotr Tšaikovski mälestuspink (mälestis 4046) (Muinsuskaitseamet); Aurupaadi lugu (Haapsalu ja Läänemaa muuseumid).