Kaali meteoriidikraater

Saaremaal Kaalis asub paik, kus taevas kord maale kukkus: Kaali kraater on Euroopas esimesena tõestatud meteoriidikraater ja üks väheseid maailmas, mis tekkis inimasustusega alal — võimalik, et inimeste silme all. Peakraatri põhjas heliseb roheline ümmargune järv, mida ümbritsesid muinasajal ohvripaiga müürid ja mille ümber on kasvanud müüdid päikese kukkumisest.

Plahvatus

Kaali kraatriväli tekkis, kui raudmeteoriit purunes atmosfääris tükkideks ja lõi Saaremaasse üheksa kraatrit: peakraatri läbimõõduga umbes 110 meetrit ja sügavusega 22 meetrit ning kaheksa väiksemat kõrvalkraatrit. Peakraatri põhja kogunes vesi — Kaali järv, mille läbimõõt kõigub veetasemest sõltuvalt 40–60 meetri vahel. Plahvatuse vanus on tänini vaieldav: uuemad dateeringud pakuvad umbes 1530–1450 eKr, varasemad hinnangud on ulatunud 3500 kuni 7500 aastani, ja söeproovid on andnud ka 700 ± 200 eKr. Kindel on, et see toimus ajal, mil Saaremaa oli juba asustatud.

Kuidas saladus lahenes

Kraatri päritolu üle vaieldi kaua — pakuti vulkaani, soolakuplit, isegi inimkätt. Insener Ivan Reinwald avaldas meteoriidihüpoteesi 1928. aastal ja tõestas selle 1937. aastal, kui leidis kõrvalkraatritest esimesed meteoriidiraua killud. Nii sai Kaalist esimene teaduslikult tõestatud meteoriidikraater Euroopas. Hilisemad uuringud on kinnitanud, et tegu oli nikli­rikka raudmeteoriidiga.

Ohvripaik müüri taga

Kaali järv ei olnud muinasinimestele lihtsalt auk maas. 1976.–1979. aasta väljakaevamised paljastasid peakraatri ümber ringikujulise kivimüüri, mille alus oli 2,3–2,8 meetrit lai. Müüri seest on leitud rohkelt koduloomade — hobuste, koerte, lammaste, sigade ja veiste — luid, eeskätt hambaid ja koljusid, mis viitavad ohverdamisele. Taevast tulnud paik oli püha.

Müüdid: kas päike kukkus Saaremaale?

Kaali plahvatus on kütkestanud ka mütoloogia uurijaid. Lennart Meri otsis teoses Hõbevalge Kaali katastroofi kajasid rahvaluulest ja antiikpärimusest — sealhulgas Vana-Kreeka müüdist päikesejumal Heliose pojast Phaethonist, kes taevasõiduki juhtimisel hukkus, ning teooriast, et antiikautorite kauge „Thule“ võis olla Saaremaa. Need seosed on tõlgendused, mitte tõestatud faktid — aga mõte, et pronksiaja inimesed nägid taevast alla langevat tulekera ja jutustasid sellest lugusid põlvest põlve, ei ole sugugi võimatu.

Vaata ka

Teised lood huvitavast Eestist: Maailma esimene jõulupuu, Tšaikovski ja Eesti, Tenet Tallinnas ja Arvo Pärt.

Vaata ka: Bernt Notke „Surmatants”.

Vaata ka: Maadeavastajad Eestist, Eesti teadus, mis muutis maailma, Eestlased eksiilis.

Allikad: Kaali kraater (Vikipeedia); The age of the Kaali meteorite craters… (Vegetation History and Archaeobotany, Springer); Kaali meteoriidikraatrite väli (Puhka Eestis); Kaali meteoriit ja sellega seotud pärimused (Muinasaeg).