Bernt Notke „Surmatants”

Tallinnas Niguliste kirikus ripub maal, mille sarnast ei ole kusagil mujal maailmas: Lübecki meistri Bernt Notke „Surmatants” on ainus keskaegne lõuendile maalitud surmatants, mis on tänapäevani säilinud. Paavst, keiser, keisrinna, kardinal ja kuningas tantsivad selles irvitava Surmaga — meeldetuletus, et surma ees on kõik võrdsed.

Bernt Notke „Surmatants” (fragment), Niguliste muuseum.

Žanr: tants, mida tantsivad kõik

Surmatants (danse macabre) oli hiliskeskaja Euroopa kunstižanr, mis sündis katkulainete ja sõdade varjus: Surm — irvitav luukere — juhib tantsu, milles käivad käsikäes kõik seisused paavstist talupojani. Sõnum oli memento mori: mäleta, et sured — olgu su võim ja rikkus milline tahes. Pildikeel oli ühtaegu õudne ja pilkav: Surm on žanris sageli lausa lustakas, seisused aga tõrksad tantsupartnerid.

Notke ja Tallinna maal

Bernt Notke (u 1435–1509) oli Lübecki kuulsaim hiliskeskaegne meister. 1463. aastal valmis tema töökojas Lübecki Maarja kirikule 49 figuuriga surmatants; 15. sajandi lõpul valmis sama teema Tallinna jaoks — arvatavasti Niguliste kiriku Antoniuse kabelile, mida ehitati ümber aastatel 1486–1493. Maal oli algselt umbes 30 meetrit lai; tänapäevani on säilinud 7,5 meetri pikkune fragment 13 figuuriga (160 × 750 cm, tempera ja õli segatehnikas lõuendil). Iga figuuri all kõneleb alamsaksakeelne värss — Surma kutse ja sureliku kohkunud vastus. Tallinna maal erineb Lübecki omast: figuuride taga ei ole linnapanoraam, vaid sügisene maastik.

Kuidas maal kaks sõda üle elas

Lübecki originaal kadus juba 1701. aastal, mil see asendati Anton Wortmanni koopiaga; koopia hävis 1942. aasta pommitamises — ja nii jäi Tallinna oma maailmas ainsaks. Ka Tallinna fragment pääses napilt: 9. märtsil 1944 purustas Nõukogude õhurünnak Niguliste kiriku, kuid „Surmatants” ja teised hinnalised kunstiteosed olid rünnakute kartuses juba varem mujale peidetud. Fragment restaureeriti Moskvas aastatel 1962–1964 ning naasis seejärel Nigulistesse, mis tegutseb tänapäeval muuseumina.

Tähendus

Notke „Surmatantsu” peetakse Eesti tuntuimaks ja hinnalisimaks keskaegseks kunstiteoseks. Ta on ka kultuuriline võtmekujund: kui see teadmusbaas kirjeldab Eesti saatust kahe totalitaarse režiimi vahel, kannab vastav lehekülg just selle maali nime — Surmatants kahe kuradi vahel. Viissada aastat vana memento mori kõnetab tänini.

Vaata ka

Teised lood huvitavast Eestist: Kaali meteoriidikraater, Maailma esimene jõulupuu, Tšaikovski ja Eesti, Tenet Tallinnas ja Arvo Pärt.

Vaata ka: Eesti teadus, mis muutis maailma.

Vaata ka: Maadeavastajad Eestist.

Allikad: Surmatants (Niguliste muuseum); Danse Macabre (Notke) (Vikipeedia); Surmatants (Tallinn) (Vikipeedia); St Nicholas' Church Danse Macabre (Atlas Obscura).