Jägala koonduslaager

Jägala oli üks esimesi Natsi-Saksamaa koonduslaagreid okupeeritud Eestis (1942–1943), Jägala küla lähedal Harjumaal. Laagriga on lahutamatult seotud massihukkamised Kalevi-Liiva juures.

Laager ja juhtimine

Laager tegutses 1942. aasta augustist 1943. aasta augustini. Komandandiks oli eestlane Aleksander Laak, kelle määras SS-Sturmbannführer Ain-Ervin Mere; abiliseks oli Ralf Gerrets. Laagris peeti Eestisse deporteeritud juute Leedust, Tšehhoslovakkiast, Saksamaalt ja Poolast; vangide arv ei ületanud umbes 200 (1942. aasta novembris 53 meest ja 150 naist).

Kalevi-Liiva

Suur osa Raasiku raudteejaama saabunud juutidest — hinnanguliselt umbes 3000 — viidi otse jaamast Kalevi-Liiva juurde ja lasti maha. Tapmistes osalesid ka Eesti abiüksused. 1942. aasta detsembrist hakati vange üle viima Tallinna keskvanglasse (Patareisse); 1943. aasta augustiks laager suleti ja suurem osa allesjäänuid tapeti.

Ohvrite arvud on allikati väga erinevad — nõukogude uurijate 2000–3000-st (Jägala ja Kalevi-Liiva kokku) tänapäeva kõrgemate hinnanguteni; Eestis hukatud juutide koguarvuks aastatel 1941–1944 loetakse umbes 8500 (valdav osa neist mujalt Euroopast siia toodud); Eesti juute endid mõrvati umbes 950–1000. Vaata ka koonduslaagrite ülevaadet. Allikad: Jägala concentration camp (Vikipeedia).