Patarei vangla

Patarei (Tallinna keskvangla) on ainus Eestiga seotud laagri- ja vanglakoht, mida kasutasid mõlemad okupatsioonivõimud: Nõukogude Liit (1940–1941 ja 1944–1991) ja Natsi-Saksamaa (1941–1944). Merekindlusena 1830. aastatel ehitatud hoone (valmis 1840) muudeti 1920. aastatel vanglaks.

Nõukogude okupatsioon (1940–1941)

1940. aastal allutati Patarei Eesti NSV NKVD-le. Represseeritute registri andmetel arreteeriti 1940.–1941. aastal poliitilistel põhjustel üle 9850 inimese, kellest enamik viibis Patareis. Hukkamised algasid 1941. aasta aprillis; enamik vange saadeti raudteel Siberi vangilaagritesse, kust vähem kui 5% tagasi jõudis.

Saksa okupatsioon (1941–1944)

Saksa okupatsiooni ajal oli arreteerituid nii palju, et lisaks vanglatele rajati ajutisi koonduslaagreid (Jägala, Klooga, Vaivara). 1941. aasta oktoobriks oli Patareis üle 2600 inimese, ehkki tavamahutavus oli 1200. 1944. aasta mais toodi Tallinna vanglasse umbes 300 Prantsusmaa juuti, kellest elus jäi umbes 40 ja kes viidi Stutthofi.

Nõukogude tagasitulek (1944–1991)

Pärast 1944. aastat kasutas NKVD Patareid taas repressioonide keskusena; 1945. aastal peeti seal üle 2000 vangi. Tänapäeval on Patarei totalitaarsete režiimide terrori mälestuspaik. Vaata ka koonduslaagrite ülevaadet. Allikad: Patarei Prison (Vikipeedia).