Klooga koonduslaager

Klooga oli Natsi-Saksamaa koonduslaager Harjumaal, Vaivara süsteemi alamlaager (1943–1944). See on tuntuim Eesti pinnal toimunud holokausti kuriteo — 1944. aasta septembri Klooga veresauna — poolest.

Laager ja vangid

Klooga rajati 1943. aasta septembris. Korraga peeti seal umbes 1500–2500 vangi: nõukogude sõjavange, Eesti poliitvange ja — enamikus — juute, kes olid 1943. aasta augustis-septembris toodud Kaunase ja Vilniuse getodest ning Läti Salaspilsi laagrist. Valvureiks olid Saksa SS-üksused ja 287. Eesti politseipataljon. Vange sunniti tööle turba, tsemendi, saeveski ja telliskivitootmise juures.

Klooga veresaun (19. september 1944)

Punaarmee lähenedes hakati laagrit likvideerima. 19. septembril 1944, kui laagri ümbrust valvas 60–70 Eesti värvatut, tapeti vangid massiliselt. Nõukogude allikate järgi lasti maha umbes 2000 inimest, kelle kehad laoti puuriitadele ja põletati. Mõni päev hiljem leidsid Nõukogude väed järelejäänud umbes 2400 vangist elus vaid 85. Klooga ohvrite koguarvuks on hinnatud 1800–2000. Kuna paljud kehad jäid põletamata, sai veresaun kohe rahvusvahelise tähelepanu.

Vaata ka koonduslaagrite ülevaadet ja Vaivara koonduslaagrit. Allikad: Klooga concentration camp (Vikipeedia).