Tänapäeva uiguurid

Tänapäeva uiguurid on türgi keelt kõnelev sunniidi moslemitest rahvas, kelle kodumaa on Ida-Turkestan — piirkond, mida Hiina nimetab Xinjiangi Uiguuri autonoomseks piirkonnaks. Neid on umbes 11–12 miljonit. Nad ei ole otseses sirgjooneses mõttes keskaegse uiguuri kaganaadi järeltulijad, kuid kannavad sama nime ja türgi-islami pärandit. 2010. aastate keskpaigast on Hiina nende vastu läbi viinud ulatuslikke inimõiguste rikkumisi, mida mitmed riigid ja organisatsioonid on nimetanud genotsiidiks või inimsusevastasteks kuritegudeks.

Kes on tänapäeva uiguurid

Uiguurid räägivad uiguuri keelt — karluki rühma türgi keelt, mis on sugulane usbeki keelega ja mida kirjutatakse peamiselt araabia tähestikus. Valdav osa on sunniidi moslemid. 2020. aasta Hiina rahvaloenduse järgi elab Hiinas umbes 11,8 miljonit uiguuri, neist ligi 99% Xinjiangis; suuremad kogukonnad väljaspool Hiinat on Kasahstanis, Türgis ja Pakistanis. Piirkonda, mida uiguurid ise nimetavad Ida-Turkestaniks, valitseb Hiina kui Xinjiangi Uiguuri autonoomset piirkonda. Keskaegsed uiguurid ei ole tänapäeva uiguuridega samastatavad lihtsas sirgjooneses mõttes — muistse kaganaadi kohta vt Uiguurid.

Ida-Turkestan ja Hiina

20. sajandil kuulutati Ida-Turkestanis välja kaks lühiajalist iseseisvat vabariiki — Esimene Ida-Turkestani Vabariik (1933) ja Teine Ida-Turkestani Vabariik (1944) —, kuid mõlemad kadusid kiiresti. 1949. aastal liideti piirkond Hiina Rahvavabariigiga ja 1955. aastal loodi Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond. Sellest ajast on Hiina soodustanud han-hiinlaste massilist ümberasumist piirkonda: kunagi valdav enamus, moodustavad uiguurid tänaseks alla poole Xinjiangi rahvastikust, hanid aga umbes 42%.

Represseerimine (2017–)

2017. aastast alustas Hiina Xinjiangis massilist kinnipidamiskampaaniat. Hiina ametlikul käsitlusel on tegu „kutsehariduse ja -koolituse keskustega“ ning terrorismivastase ja „deradikaliseerimise“ poliitikaga. Dokumenteeritud pilt on teistsugune: hinnanguliselt üle ühe miljoni (mõne hinnangu järgi kuni 1,8 miljonit) uiguuri ja teiste türgi moslemite on peetud kohtuotsuseta kinni — seda on nimetatud suurimaks ühe etnilis-usulise rühma massiliseks interneerimiseks pärast Teist maailmasõda. Dokumenteeritud on massijälgimist, sunnitööd, piinamist, perede lahutamist, seksuaalvägivalda ja sündimuse sundpiiramist, sealhulgas sundsteriliseerimist. Programmi „Ühine üheks pereks“ raames majutati han-hiinlastest ametnikke uiguuride kodudesse neid jälgima. Kinnipeetute lapsi lahutati vanematest ja paigutati riiklikesse internaatkoolidesse.

Kultuuri ja usu hävitamine

Represseerimine ei piirdunud laagritega. Hinnanguliselt lammutati või kahjustati umbes 16 000 mošeed — ligi kaks kolmandikku Xinjiangi mošeedest — ning kalmistuid ja pühapaiku on buldooseriga maha lükatud. Uiguuri keele kasutust koolides on piiratud ja usukommete täitmist takistatud. Sama muster — keele, usu ja mälestuspaikade hävitamine —, mida see teadmusbaas kirjeldab teiste rahvaste puhul, kordub siin.

Rahvusvaheline hinnang

Toimuvale on antud erinevaid nimetusi. Ameerika Ühendriikide välisministeerium kuulutas 2021. aastal Hiina teod genotsiidiks; mitme riigi parlamendid, sealhulgas Suurbritannia, Kanada ja Holland, on vastu võtnud sama sisuga otsuseid. ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 2022. aasta raport leidis, et rikkumised võivad küündida inimsusevastaste kuritegudeni. Hiina lükkab süüdistused tagasi, nimetades neid valedeks ja sekkumiseks oma siseasjadesse.

Seos meiega

Uiguurid on türgi keelte idapoolne haru — mišäride kauged sugulased türgi-islami maailmas. Nende saatus kajab vastu sellest, mida on kogenud teised türgi ja moslemi rahvad: krimmitatarlaste küüditamine 1944. aastal, Eesti tatarlaste kultuuriline genotsiid Nõukogude okupatsiooni all ning vähemusrahvaste surve tänapäeva Venemaal. Just seepärast kuulub ka uiguuride lugu sellesse teadmusbaasi. Vaata ka Uiguurid (muistne kaganaat) ja Krimmi tatarlased.

Allikad: Uyghurs (Vikipeedia); Persecution of Uyghurs in China (Vikipeedia); Xinjiang internment camps (Vikipeedia); “Break Their Lineage, Break Their Roots” (Human Rights Watch, 2021); China’s Repression of Uyghurs in Xinjiang (Council on Foreign Relations).