Uiguurid

Uiguurid olid türgi rahvas, kelle kaganaat (744–840) päris Türgi kaganaatide võimu Mongoolias. Meie loos on nad türgi sugulasrahvas ja stepikirjaoskuse kandja, mitte mišäride otsene eellane — sama keelkonna külgharu, mis viib meie loo süvaselgroogu Göktürkidest edasi.

Uiguuri vürstid annetajatena, seinamaal Bezekliki Tuhande Buddha koobastest (koobas 9), 9.–12. sajand (Anonymous medieval mural (Bezeklik, Cave 9, 9th–12th c.); photograph released to the public domain by Wikimedia user Gryffindor; avalik omand; Wikimedia Commons)

Uiguuri kaganaat (744–840)

744. aastal kukutas uiguuride, basmõlide ja karlukkide liit Teise türgi kaganaadi; seejärel võtsid uiguurid ainuvõimu ja rajasid kaganaadi samasse Orhoni oru pühasse Ötükeni südamesse. Esimene kagan oli Kutlug Bilge Köl; pealinnaks sai Ordu-Baliq (Karabalgasun) Orhoni ääres — üks Sise-Aasia suuremaid keskaegseid linnu.

Kaganaat tõusis esile, aidates Hiina Tangi dünastial maha suruda An Lušani mässu (755–763). 762/763 võttis Bögü-kagan riigiusuks manihheismi — ainus suur stepiriik, kes seda tegi (sogdi preestrite mõjul). 840. aastal purustasid Jenissei kirgiisid kaganaadi ja hõivasid Ordu-Baliqi; uiguurid põgenesid lõunasse ja läände.

Pärast 840. aastat

Põgenenud uiguurid rajasid uued riigid Tarimi nõos: Qotšo (Idikuti) kuningriigi Turfani kandis ja Ganzhou uiguuride ala. Nad said valdavalt budistideks (hiljem, 10. sajandist, levis nende sekka islam karahaniidide mõjul). Suure kultuurilise jälje jättis vana-uiguuri tähestik (sogdi kirjast tuletatud): mongolid võtsid selle üle ja sellest sai püstine mongoli kiri. Uiguuri kirjatundjad teenisid kirjaoskajate ametnikena kogu Mongoli impeeriumis.

Vana ja uus uiguur

Tähtis on selgelt öelda: keskaegsed uiguurid ei ole tänapäeva Xinjiangi uiguurid lihtsas sirgjooneses mõttes. Tänapäeva rahvanimi taaselustati 20. sajandil (1921 Taškendi konverents; 1934 ametlik Xinjiangis). Tänased uiguurid kõnelevad karluki tüüpi türgi keelt, on moslemid ja põlvnevad paljude rahvaste segust, kellest vanad uiguurid on vaid üks osis. Otsene järjepidevus on teadlaste hinnangul osaline ja rekonstrueeritud, mitte katkematu.

Seos mišäridega

Uiguurid ei ole mišäride esivanemad. Nad on türgi keelkonna idapoolne külgharu — õde-vend, mitte vanem. Nende tähtsus meie jaoks on kahetine: nad on Türgi kaganaatide otsene järglane stepi süvaajaloo selgroos, mis on ka mišäride ühine taust; ja nad olid türgi kirjaoskuse suured kandjad. Mišärite otsene liin jookseb hoopis kõptšaki haru kaudu — uiguurid on sugulane, mitte eellane.

Vaata ka: Tänapäeva uiguurid.

Allikad

Artikkel toetub allikatele: Uyghur Khaganate; Uyghurs; Old Uyghur alphabet; Qocho (inglise Vikipeedia); Uiguurid (eesti Vikipeedia). Vana ja uue uiguuri järjepidevus ning riigiusu daatum (762/763) on tekstis eristatud kui lahtised. Vt ka selle teadmusbaasi lehti: Türgi kaganaadid, Algtürgi keel, Orhoni raidkirjad ja kõptšaki stepp.