Tänapäeva Tatarstan

Tatarstani Vabariik on Volga tatarlaste kodumaa Venemaa Föderatsiooni koosseisus. Kaasan on selle pealinn ja tatari kultuuri süda. Tänapäeva Tatarstani lugu on kaksipidine: elav, rikas kultuur ühelt poolt ning teiselt poolt keele ja omavalitsuse järkjärguline kärpimine. Eesti tatarlaste — mišärite — jaoks on Kaasan sugulaslik võrdluspunkt, ehkki mitte kogukonna oma pärand.

Ülevaade

Tatarstani Vabariik asub Kesk-Volga piirkonnas Volga ja Kama jõe ühinemiskohas. Pealinn ja suurim linn on Kaasan, tähtis tööstus- ja kultuurikeskus. 2021. aasta rahvaloenduse järgi elab vabariigis umbes neli miljonit inimest. Põhirahvas on Volga tatarlased, türgi rahvas: ligikaudu 53% elanikest on tatarlased ja umbes 40% venelased. Vabariigi kaks ametlikku keelt on tatari ja vene keel.

Keel: staatus ja 2017. aasta pööre

Tatari keel on Tatarstanis vene keele kõrval ametlik keel ning ametlik kirjaviis on kirillitsa. Emakeelena kõneleb tatari keelt hinnanguliselt umbes neli miljonit inimest, kuid kakskeelsus vene keelega on peaaegu üleüldine ja keele kasutus on 20. sajandi jooksul kahanenud.

2017. aastal toimus pöördeline muutus. Ligi veerand sajandit oli tatari keel Tatarstanis kohustuslik igale õpilasele — sõltumata emakeelest, kuni kuus tundi nädalas. 2017. aasta juulis teatas Venemaa president, et kedagi ei tohi sundida õppima keelt, mis pole tema emakeel, ja andis prokuratuurile korralduse asja uurida. Surve all võttis Tatarstani riiginõukogu 29. novembril 2017 vastu Moskva õppekava, mille järgi muutus tatari keel valikaineks — umbes kaks tundi nädalas ja üksnes lapsevanema kirjalikul nõusolekul. Ligi pooled vabariigi tatari keele õpetajad jäid tööta. Kriitikute hinnangul ohustas muudatus keele tulevikku veelgi.

Tatari keel avalikus ruumis

Tänapäeva Tatarstanis on vene keel linna, halduse, kõrghariduse ja karjääri valdav ning kõrge staatusega keel, tatari keel aga seotud pigem kodu, maaelu ja vanema põlvkonnaga. See prestiižilõhe on sotsiolingvistikas hästi dokumenteeritud: mittevene keeltele jäi madal ühiskondlik staatus ja kitsas kasutusala, vene keel aga sotsiaalse tõusu keeleks. Linna ja maa vahe on teravaim — maaperedes on tatari keel kodukeel, suurlinnades domineerib vene keel, ja maalt linna kolimine kahandab tatari keele kasutust. 2015. aasta küsitluses soovis 83% noori õppida inglise, 62% vene ja vaid 38% tatari keelt; paljud pidasid tatari keelt karjääri ja ülikooli jaoks vähe kasulikuks, sest riigieksami ja ülikooli keel on vene keel.

Nii on tatari keel taandunud avaliku, kõrge staatusega ruumi (haldus, kõrgharidus, ametlik meedia) tagant kodu ja maaelu poole. Osa aktiviste kirjeldab, et tatari keele avalikku kasutust käsitletakse üha enam „ebaeetilisena” — kuna kõik ei mõista seda — või lausa kahtlasena; kirjanik ja aktivist Marsel Ganejev on öelnud, et oma keele rääkimine avalikus ruumis on muutunud protestiks. Selliseid teateid tuleb lugeda üksikute aktivistide tunnistusena, mitte süstemaatiliselt mõõdetud faktina. Laiem suund on siiski selge: 2010. ja 2021. aasta rahvaloenduse vahel vähenes tatari keele kõnelejate arv üle miljoni võrra.

Ometi pole pilt üksnes hääbumine. Tatari keel püsib avalikus ruumis tänu tatarikeelsele ringhäälingule (avalik-õiguslik TNV, lastekanal Shayan TV), teatrile, kaasaegsele muusikale ja noorte linnakultuurile, kus tatari keelt kasutatakse teadlikult venekeelses keskkonnas kui omamoodi avaliku ruumi tagasivõtmist. Mõned aktivistid märgivad, et huvi tatari keele vastu on pärast 2022. aastat isegi kasvanud, kui inimesed soovivad end vähem „venekeelsena” määratleda.

Kiri: ladina ja kirillitsa võitlus

Tatari keele kirjaviis on olnud omaette poliitiline heitlus, mis puudutab lähedalt ka meie kogukonda: Eesti tatari tähestik on ladinapõhine. 1999. aastal võttis Tatarstan vastu seaduse, mis kehtestas tatari keelele ametliku ladina tähestiku — Zamanälif, mis toetus 1930. aastate Yañalifile. Mõnes koolis hakati seda õpetama alates 2000. aastast.

2002. aasta 15. novembril muutis Venemaa föderaalseadust nii, et kõik vabariikide riigikeeled peavad kasutama kirillitsat. 2004. aasta 16. novembril kinnitas Venemaa konstitutsioonikohus selle seaduse ja lükkas Tatarstani kaebuse tagasi. Tatarstan pidi oma ladina tähestikku taastanud otsuse 2005. aasta 22. jaanuaril tühistama.

Tänaseni on ametlik tatari keel kirillitsas, samal ajal kui ladina kiri elab edasi mitteametlikult ja diasporaas. Eesti tatarlaste jaoks pole see kauge küsimus — meie oma Eesti tatari tähestik on ladinapõhine, ja seesama valik, mille Moskva Tatarstanis maha surus, on meil igapäevane.

Kultuuriline autonoomia

Tatarstani omavalitsuse kaar näitab, kuidas laialdane autonoomia järk-järgult kärbiti:

30. augustil 1990 — Tatarstan võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni.
1992 — rahvahääletus toetas Tatarstani kui suveräänse riigi staatust.
15. veebruaril 1994 — võimujaotuslepe Moskvaga andis vabariigile laialdase omavalitsuse ja eristaatuse, jäädes samas Venemaa koosseisu.
24. juulil 2017 — see lepe lõppes ega seda ei uuendatud; Tatarstan oli viimane Venemaa vabariik, kes oma eristaatuse kaotas.
2022–2024 — kaotati vabariigi „presidendi” tiitel (2021. aasta föderaalseaduse alusel, mis keelas piirkondlikud presidenditiitlid); vabariigi juhti hakati kutsuma sõnaga Rais (araabia keeles „juht”).

Ülemaailmne Tatari Kongress (Bötendönya Tatar Kongressı) on Kaasanis asuv organisatsioon, mis ühendab tatarlasi üle maailma ja teeb tihedat koostööd Tatarstani valitsusega. See tegutseb koos Venemaa tatarlaste föderaalse rahvuskultuurilise autonoomiaga — mehhanismiga, mille kaudu väljaspool Tatarstani elavad tatarlased korraldavad oma kultuuri- ja keeleelu. Kui sisuline see autonoomia praktikas on, selle üle vaieldakse.

Kultuur: Kaasan kui süda

Kaasani Kreml kanti 2000. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ivan Julm rajas selle kindluse Kaasani khaanide endise lossi asemele pärast linna vallutamist 1552. aastal — sündmust, millega lõppes iseseisev Kaasani khaaniriik. Kremli sees avati 2005. aastal Kul Sharifi (Qolşärif) mošee, mis taastati 1552. aastal hävitatud khaaniriigi peamošee asukohale ja on üks Euroopa suuremaid. Kremli tunnusmärk on kaldu Söyembikä torn, mis kannab kolme Kaasani khaani abikaasa ja oma poja regendi Söyembikä nime.

Sabantuy on tatari suvine rahvapidu, mille nimi tähendab „adra pidu” (saban ‘ader’ + tuy ‘pidu’) ja mis tähistab kevadkülvi lõppu. Selle juured ulatuvad islamieelsesse aega. Peo juurde kuuluvad köräš (vöömaadlus, mille võitja kroonitakse batõriks), hobuvõiduajamised ja ronimismängud. Tatarstan on taotlenud Sabantuyle UNESCO tunnustust.

Tatari teatri lipulaev on Ğälicämali (Galiaskar) Kamali nimeline Tatari Akadeemiline Teater Kaasanis, mis asutati 1906. aastal. Rahvusluuletaja on Ğabdulla Tuqay (1886–1913), keda peetakse tänapäeva tatari kirjanduse ja kirjakeele rajajaks. Tatari rahvustoitude seas on çäkçäk (mees leotatud praetud taignapallid, pidulik pulmamagustoit) ja öçpoçmaq (kolmnurkne liha-, kartuli- ja sibulapirukas).

Oluline on meeles pidada, et kõik eelnev on Kaasani (Volga) tatari kultuur, mille aluseks on kesk- ehk Kaasani murre. See on mišäri pärandiga sugulane, kuid sellest eristuv.

Seos ja diasporaa

Kaasan ja Tatarstan on laiema tatari maailma kultuuriline süda ja ühtlasi kirjakeele standardi allikas. Eesti tatarlased on siiski mišärid — etnograafiline rühm, kes räägib lääne-mišäri murret ja moodustab umbes kolmandiku Volga tatarlastest. Nad on Kaasani tatarlastega sugulased, kuid eraldi haru, mitte Kaasani tatarlased ise. Kaasani asutused ja kirjakeel on meile seega sugulaslik võrdluspunkt, mitte kogukonna oma pärand. Sama kehtib laiema diasporaa kohta, kaasa arvatud Krimmi tatarlased ja teised sugulaskogukonnad.

Eesti lipp ja tatari lipp risti — märk Eesti tatarlaste sidemest Eesti ja tatari maailma vahel.

Allikad

Britannica (Tatarstan); Vikipeedia (Tatarstan, tatari keel, tatari tähestik, Kaasani Kreml, Sabantuy, Ğabdulla Tuqay, Galiaskar Kamali teater, tatari köök, Shayan TV); RFE/RL, openDemocracy, Diggit Magazine ja Frontiers in Language Sciences (2017. aasta keeleotsus ja keelehoiakud); The Moscow Times (presidenditiitli kaotamine, keele kõnelejate vähenemine, avaliku ruumi teated); sotsiolingvistilised uuringud tatari keele hoiakute ja linna-maa erinevuse kohta; Ülemaailmse Tatari Kongressi ametlik veebisait.