Balti-saksa pärand kuulub Eestile

Embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. Antarktika avastaja Fabian von Bellingshausen. Krusenstern, Kotzebue, Seebeck, Lenz, Uexküll — rida maailma muutnud nimesid, kes sündisid Eesti pinnal, kuid kuulusid balti-saksa vähemusse ja teenisid sageli võõraid kroone. Kellele kuulub nende pärand? See lehekülg väidab: Eestile. Sest Eesti austas oma vähemusi — ja kogukonna hävitasid mitte Eesti, vaid totalitaarsed võimud.

Adam Johann von Krusenstern — esimese Vene ümbermaailmareisi juht, balti-sakslane.

Seitse sajandit Eesti pinnal

Balti-sakslased elasid Eesti aladel ligi seitse sajandit — aadlike, kaupmeeste ja õpetlastena. Paljud teenisid Rootsi või Vene krooni, kuid nende saavutused olid juurdunud Eesti mullas: Tartu ülikoolis, siinsetes mõisates ja linnades. Nõnda sündisid Eesti pinnal embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, Antarktika avastaja Fabian von Bellingshausen, esimese Vene ümbermaailmareisi juht Adam Johann von Krusenstern, füüsikaklassikud Thomas Johann Seebeck ja Emil Lenz ning biosemiootika isa Jakob von Uexküll — kõik balti-sakslased. Nende lugudest räägivad lähemalt Eesti teadus, mis muutis maailma ja Maadeavastajad Eestist.

Kuidas Eesti oma vähemusi austas

Sõjaeelne Eesti Vabariik kohtles oma vähemusi haruldase lugupidamisega. 1925. aasta vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus andis rahvusvähemustele õiguse ise korraldada oma kultuuri- ja hariduselu; selle alusel loodi saksa ja juudi kultuuromavalitsused. Seadust peeti kogu Euroopas eeskujuks — üheks väheseks toimivaks näiteks, kuidas riik saab oma vähemusi austada. Sama sallivus hoidis ka Eesti tatarlaste, rannarootslaste ja teiste vähemuste kultuuri (vt Eesti tatarlaste kogukond Eesti Vabariigis (1918–1940)).

Kuidas totalitaarsed võimud kogukonna hävitasid

Balti-saksa kogukonna lõpu tõid mitte Eesti, vaid kaks totalitaarset võimu — ühe ja sama pakti kaudu. 1939. aasta Molotovi–Ribbentropi pakti järel nõudis Hitler sakslaste ümberasustamist Reichi („Heim ins Reich“): 1939. aasta oktoobrist 1940. aasta maini lahkus Eestist üle 14 000 balti-sakslase ning 1941. aasta järelümberasustamises veel umbes 7000. Nõnda lõppes pea seitsmesajandane kogukond. Neid väheseid, kes Eestisse jäid, tabas Nõukogude okupatsioon: NSVL küüditas ka viimased kohalejäänud balti-sakslased, nagu ta küüditas ja hävitas Eesti eri rahvusi ühtviisi. Paktist, mis kogukonna laiali paiskas, sõlmisid mõlemad võimud — Hitler ja Stalin.

Neist kahest võimust on tänini alles ühe õigusjärglane. Natsi-Saksamaa sai lüüa ning tema järglane, tänane Saksamaa, on oma kuriteod tunnistanud ja nende eest vabandanud. Nõukogude Liidu jätkajariik on aga Venemaa Föderatsioon: 1991. aastal võttis Venemaa üle NSVL-i ÜRO Julgeolekunõukogu koha ning selle lepingud, võlad ja varad, jätkates rahvusvahelise õiguse mõttes sama riigina. Seesama jätkajariik ei ole balti-sakslaste kogukonna laialipaiskamist käivitanud Molotovi–Ribbentropi pakti hukka mõistnud, vaid on seda viimastel aastatel avalikult õigustanud. Nõnda ei ole balti-sakslaste kadumine üksnes minevik: võim, mille eelkäija kogukonna hävitas, on tänase Venemaa näol endiselt alles — ega ole sellest lahti öelnud.

Miks pärand kuulub Eestile

Balti-sakslaste saavutused sündisid Eesti mullast ja Eesti sallivusest. Impeeriumid, mida nad teenisid, ja võimud, mis nende kogukonna hävitasid, ei ole selle pärandi pärijad. Pärija on Eesti — maa, mis neid vähemusena austas ja mis hoiab tänini elus nende mälestust. Just seepärast kuulub balti-saksa pärand Eesti loo juurde: mitte vallutajate ega hävitajate, vaid selle rahva juurde, kelle keskel see sündis.

Vaata ka

Eesti teadus, mis muutis maailma, Maadeavastajad Eestist, Molotovi–Ribbentropi pakt, Tartu rahu.

Vaata ka: Estofiilia.

Allikad: Baltisakslased (Vikipeedia); Umsiedlung (Estonica); The Estonian Cultural Autonomy Law of 1925 (Nationalities Papers, Cambridge). Nõukogude Liidu õigusjärglus: Succession of the Soviet Union (Vikipeedia); How Putin is Rehabilitating the Nazi–Soviet Pact (FPRI).