Eesti presidendi ametikett
Eesti presidendi ametitunnus — Riigivapi teenetemärgi kett — on ametimärk, mida kannab riigipea. Algne kett on olnud Venemaa käes 1940. aastast: see võeti Nõukogude okupatsiooni ajal ära, viidi Moskvasse ega ole Eestile siiani tagastatud.
President Konstantin Päts (1934). Tema ametikett — Riigivapi teenetemärgi kett — viidi 1940. aastal Moskvasse.
Riigi kõrgeim ametitunnus
Riigivapi teenetemärk on Eesti kõrgeim autasu ning selle kett on Eesti Vabariigi presidendi ametitunnus. Keti kujundas kunstnik Paul Luhtein 1936. aastal; teenetemärk seati sisse 7. oktoobri 1936. aasta otsusega ning president Konstantin Päts kandis ketti alates 1938. aastast.
Kett on massiivne kullast ehe — 48 kuldlüli kogukaaluga ligikaudu 800–900 grammi. Nelja lülisse on paigutatud üks rubiin (pärit Lõuna-Aafrikast), kolm safiiri (Sri Lankalt) ja 94 teemanti. Ketil ripub kuldne riigivapp ning ametitunnuse juurde kuulub rinnas kantav kuldne täht (läbimõõt 87 mm).
Riigivapi teenetemärgi märk (kuldne riigivapp), rinnatäht ja lint Eesti riiklike teenetemärkide näitusel Eesti Rahvusraamatukogus. Sama kuldne riigivapp ja täht kuuluvad presidendi ametiketi juurde.
Kuidas kett Moskvasse jõudis
President Päts kandis ketti viimast korda 17. juulil 1940. Pärast Nõukogude okupatsiooni algust vahistas okupatsioonivõim presidendi ning võttis tema vara, sealhulgas ametiketi. Kett viidi Moskvasse ja seda hoiti NSV Liidu rahandusministeeriumi väärismetallide hoidlas, kus see oli arvele võetud vaid ligikaudu 500 grammi kullana. 1963. aastal viidi kett Kremli relvapalatisse (Kremlin Armoury), kus see tänini asub.
Venemaa pole ketti tagastanud
Eesti on ametitunnuse tagastamist nõudnud üle kahe aastakümne, pidades ketti okupatsiooni ajal ebaseaduslikult äraviiduks. Venemaa ei ole ketti tagastanud. Kremli relvapalati esindaja on möönnud, et kett võidakse tulevikus näitusele panna — mitte tagastada. Nii hoiab Vene riik ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist endiselt füüsiliselt Eesti riigipea ametitunnust.
Uus kett 2008. aastal
Kuna algne kett on Venemaal, ei olnud Eestil iseseisvuse taastamise järel presidendi ametiketti füüsiliselt olemas. Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks 2008. aastal valmistati algse eeskujul uus kett — selle tegid valmis kolm Eesti ettevõtet — ja president kannab ametitunnusena tänini seda koopiat.
Vaata ka: Kommunistlikud kuriteod Eesti vähemuste vastu · Keegi ei pääsenud Nõukogude Liidu eest.
Allikad: Riigivapi teenetemärgi kett — Vikipeedia; Order of the National Coat of Arms — Wikipedia; Kremli Relvapalat võib Pätsi keti näitusele panna — ERR; Moskva pole tagastanud Pätsi ametitunnust — Postimees; Riigivapi teenetemärk — president.ee.