NSVL okupatsioon
Nõukogude okupatsiooni mõju Eesti vähemusrahvustele — tatarlastele ja teistele: kultuuriline genotsiid, venestamine, küüditamised ning vähemuste pühapaikade ja kalmistute hävitamine.
Kalmistud ja pühapaigad okupatsiooni all kaardil
Hävitatud kalmistud
Kalamaja kalmistu
Kalamaja kalmistu (saksa keeles Fischermay Friedhof) oli üks Tallinna vanimaid kalmistuid Kalamaja linnaosas — eestlaste ja rootslaste, eeskätt kaluri- ja vaesema rahva matmispaik.…
Loe →Kopli kalmistu ja kalmistupark
Kopli kalmistu (saksa keeles Friedhof Ziegelskoppel) oli Tallinna suurim baltisaksa kalmistu Kopli poolsaarel. See on kolmas suur Tallinna kalmistu, mille NSVL okupatsioonivõim mah…
Loe →Mõigu kalmistu
Mõigu kalmistu (saksa keeles Friedhof von Moik) oli Tallinna baltisaksa aadli ja jõukama kodanluse kalmistu. See on üks kalmistuid, mille NSVL okupatsioonivõim maha tegi; vt hävita…
Loe →Narva saksa sõjaväekalmistu
Narva saksa sõjaväekalmistule maeti Teise maailmasõja saksa sõdureid. Nagu Rakvereski, hävitati see okupatsiooni ajal ja taastati alles pärast taasiseseisvumist.
Loe →Rakvere saksa sõjaväekalmistu
Rakvere saksa sõjaväekalmistule maeti Teise maailmasõja saksa sõdureid. Okupatsiooni ajal see hävitati ja taastati alles 1990. aastatel.
Loe →Rakvere vana linnakalmistu
Rakvere vana linnakalmistu oli linna peamine matmispaik enam kui poolteist sajandit. Okupatsiooni ajal see likvideeriti ja muudeti pargiks.
Loe →Siselinna kaitseväe kalmistu
Siselinna kalmistu kaitseväeosa on Tallinna sõjaväelaste matmispaik. Okupatsiooni ajal rüüstati see ja võõra sõjaväe mälestuse jäljed kustutati.
Loe →Tallinna vana juudi kalmistu
Tallinna vana juudi kalmistu asus Magasini tänav 27 kesklinnas, Siselinna (Aleksander Nevski) kalmistu kõrval — samas kandis kui tatarlaste muhameedlaste surnuaed. Selle saatus on…
Loe →Tallinna vana katoliku kalmistu
Tallinna vana rooma-katoliku kalmistu — rahvasuus „Poolamägi” — asus Siselinna nekropoli osana. See on üks vähemuskoguduse matmispaikadest, mille NSVL okupatsioonivõim maha tegi; v…
Loe →Tartu muhamedi kalmistu
Tartu muhamedi kalmistu oli väike islami surnuaed Raadi-Kruusamäe piirkonnas — üks vähestest moslemite matmispaikadest Eestis väljaspool Tallinna, Narvat ja Rakveret. Tänaseks on s…
Loe →Tartu vana juudi kalmistu
Tartu vana juudi kalmistu oli linna esimene juudi surnuaed Raadi-Kruusamäe piirkonnas. Tänaseks on sellest alles üksainus hauakivi.
Loe →
Nõukogude Liit Teises maailmasõjas
Katõni massimõrv
Katõni massimõrv oli Nõukogude Liidu salapolitsei NKVD poolt 1940. aasta kevadel toime pandud Poola sõjavangide, ohvitseride ja haritlaste massihukkamine. See on üks selgemaid näit…
Loe →Kremli kirjad: kolme liidri kirjavahetuse psühholoogia
„Kremli kirjad“ (The Kremlin Letters, toim David Reynolds ja Vladimir Petšatnov, Yale University Press 2018) avaldab ja kommenteerib Stalini sõjaaegset kirjavahetust Churchilli ja…
Loe →Lend-Lease ja Nõukogude Liit Teises maailmasõjas
Lend-Lease oli Ameerika Ühendriikide programm, mille kaudu USA (ja paralleelselt Suurbritannia) varustas Teise maailmasõja ajal oma liitlasi, sealhulgas Nõukogude Liitu, sõjatehnik…
Loe →Nõukogude Liit vajas abi, et võidelda oma endise sõbraga
See leht on kokkuvõte sellest, milline riik Nõukogude Liit oli — ja mida see tähendas okupeeritutele. Stalinile ei piisanud sellest, et ta surus Eesti relva ähvardusel loovutama om…
Loe →
Pühapaikade ja kalmistute hävitamine
Miks Nõukogude Liit kalmistuid hävitas
Nõukogude okupatsioon tegi Eestis ja kogu Nõukogude Liidus maha sadu kalmistuid — nii Eestis kui üle kogu Liidu. Miks? Ükski dokument ei ütle „hävitame selle kalmistu ideoloogia X…
Loe →Pühakodade ja kalmistute hävitamine Nõukogude Liidus
Eesti tatarlaste muhameedlaste surnuaia hävitamine ei olnud kohalik erand, vaid osa kogu Nõukogude Liitu hõlmanud poliitikast. Nõukogude okupatsioonivõimule ei olnud miski püha: sa…
Loe →Rüüstatud pühapaigad Eestis
Eesti pühapaiku — kirikuid, sünagooge, palvekodasid, mošeed, kloostreid ja looduslikke pühapaiku — rüüstasid 20. sajandi kaks okupatsiooni. Nõukogude okupatsioon (1940–1941 ja 1944…
Loe →Õigeusk Nõukogude okupatsiooni all
Nõukogude okupatsiooni usupoliitika oli riiklik ateism — eesmärk oli religioon välja juurida. Ent kohtlemine polnud võrdne: Moskva patriarhaadi vene õigeusu kirik instrumentaliseer…
Loe →Ümbermatmised Nõukogude okupatsiooni ajal
Kui okupatsioonivõim Eesti kalmistud sulges ja maha tegi, tuli surnud sageli mujale ümber matta. See leht koondab, mida ümbermatmistest teatakse — eeskätt Tallinna Siselinna nekrop…
Loe →
Repressioonid ja venestamine
Ajalooliste Eesti tatarlaste kultuuriline genotsiid
Ajalooliste Eesti tatarlaste kultuuriline genotsiid Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu võimude poolt kas riikliku poliitika või jämeda hooletuse tõttu.
Loe →Eesti presidendi ametikett
Eesti presidendi ametitunnus — Riigivapi teenetemärgi kett — on ametimärk, mida kannab riigipea. Algne kett on olnud Venemaa käes 1940. aastast: see võeti Nõukogude okupatsiooni aj…
Loe →Eestistumine: kuidas mišäri tatarlastest sai nähtamatu vähemus
Ajaloolised Eesti tatarlased — mišäri kaupmeeste kogukond, kes oli sõjaeelses Eesti Vabariigis juba tugevalt lõimunud — sulasid NSVL okupatsiooni aastakümnetel suuresti eesti ühisk…
Loe →Holodomor
Holodomor (ukraina keeles „näljasurm”, sõnadest holod „nälg” ja mor „hukk, hävitus”) oli 1932.–1933. aastal Nõukogude Ukrainas ja Kubanis aset leidnud inimtekkeline näljahäda, mill…
Loe →Keegi ei pääsenud Nõukogude Liidu eest
NSVL okupatsiooni ajal tegi okupatsioonivõim Eestis süstemaatiliselt maha rea ajaloolisi kalmistuid — eeskätt vähemusrahvaste ja vanade koguduste omi. See leht koondab need üle Ees…
Loe →Kommunistlikud kuriteod Eesti vähemuste vastu
Nõukogude okupatsioon (1940–1941 ja 1944–1991) tõi Eestisse massirepressioonid, mis tabasid ka riigi rahvus- ja usuvähemusi. Küüditamised, hukkamised ja Gulag ei teinud vahet rahvu…
Loe →Massiküüditamised
Nõukogude okupatsioonivõim kasutas massiküüditamist — inimeste sunniviisilist väljasaatmist kodust kaugetesse asumiskohtadesse — vahendina terveid rahvaid murda. Eestit tabas kaks…
Loe →Nõukogude okupatsiooni mõju Eesti majandusele
Nõukogude okupatsioon (1940–1991) võttis avatud, põllumajandusele ja ekspordile tugineva Eesti majanduse, mis 1930. aastate lõpus seisis Soomega ligikaudu samal tasemel, ja taandas…
Loe →Okupatsiooniaja varjukeel
NSVL okupatsiooni ajal (1940–1991) ja pideva jälgimise all kujunes Eesti tatarlaste kogukonnas varjukeel — argisõnad said varjatud tähenduse, et miilitsast, koputajatest ja võimust…
Loe →Rannarootslased
Rannarootslased (ka eestirootslased; rootsi keeles estlandssvenskar) on ajalooline rootsikeelne vähemus, kes elas sajandeid Loode- ja Lääne-Eesti rannikul ning saartel — piirkonnas…
Loe →Venestamine
Venestamine on kultuurilise assimilatsiooni vorm, mille käigus mitte-venelased võtavad riikliku poliitika tulemusena üle vene kultuuri ja vene keele. Seda ajasid taga nii Vene tsaa…
Loe →
Vähemusrahvad Nõukogude Liidus
Moslemite elu Nõukogude Liidus
Nõukogude Liidus elas üks maailma suuremaid moslemi rahvastikke — 1980ndateks 45–50 miljonit inimest: Volga tatarlased, baškiirid, Kesk-Aasia rahvad, Kaukaasia rahvad ja krimmitata…
Loe →Nõukogude Liidu poliitika vähemuskultuuride suhtes
Nõukogude Liidu poliitika vähemuskultuuride suhtes liikus 1920. aastate põlistamisest stalinliku venestamiseni. Türgi-muslimi rahvale nagu tatarlased ja okupeeritud Eestile tähenda…
Loe →Sürgün — krimmitatarlaste küüditamine
Sürgün (krimmitatari Sürgünlik, „pagendus”) on krimmitatarlaste nimi 1944. aasta küüditamisele, mil Nõukogude okupatsioonivõim saatis kogu rahva kolme päevaga Krimmist Kesk-Aasiass…
Loe →