Keegi ei pääsenud Nõukogude Liidu eest

NSVL okupatsiooni ajal tegi okupatsioonivõim Eestis süstemaatiliselt maha rea ajaloolisi kalmistuid — eeskätt vähemusrahvaste ja vanade koguduste omi. See leht koondab need üle Eesti. Eesti tatarlaste muhameedlaste surnuaed on üks neist — samasse mustrisse kuuluvad ka juudi, baltisaksa, eesti ja katoliku kogukondade kalmistute hävitamine ning tatari kalmistud Narvas ja Rakveres. Nimekiri hõlmab ka Tartu vanu kalmistuid, Rakvere linnakalmistu ning saksa sõjaväekalmistud.

Ühine muster

Muinsuskaitse aastaraamatu (Lige ja Orro, 2007) järgi hävitati suuremad kalmistud „kampaania korras ja ilmselt teadliku eesmärgiga katkestada kultuuriline järjepidevus. Käekiri oli peaaegu alati sama:

• kalmistu jäetakse hooletusse või kuulutatakse kinniseks tsooniks;

• hauad tehakse maatasa, hauakivid ja sepis kõrvaldatakse;

• peale rajatakse autobaas, parkla või park;

• hauakivid veetakse Russalka kanti rannakindlustuseks ja täitepinnaseks — osa neist tuli päevavalgele 2017. aastal Reidi tee ehitusel.

Hävitatud kalmistud

Säilinud kalmistud

Muster oli valikuline: vene õigeusu ja peamised linnakalmistud jäid tööle, samal ajal kui vähemuskoguduste omad hävitati. Alles jäid mh Tallinna Aleksander Nevski (Siselinna) kalmistu, Rahumäe (kuhu 1909 kolis juudi kogukond), Liiva (kuhu 1950ndate lõpus maeti ümber tatarlaste säilmed) ja Metsakalmistu; Tartus jäi püsima Raadi — pärast Kopli hävitamist Eesti suurim baltisaksa kalmistu.

Sulgemised okupatsiooni ajal

Suurima dokumenteeritud sulgemisotsuse tegi Tallinna Täitevkomitee 29. märtsil 1955 (otsus nr 83): matmiseks suleti kogu Siselinna nekropol — Aleksander Nevski (vene õigeusu), Vana-Kaarli, katoliku ja Muhamedi (tatari) kalmistu. Vene õigeusu ja Vana-Kaarli osas lubati 1956. aastast erandina perekonnaplatsidele matta, katoliku ja Muhamedi kalmistu jäid aga lõplikult suletuks (säilmed maeti ümber Liiva F-kvartalisse — vt Ümbermatmised). Ülejäänud kalmistud suleti või hävitati eri aegadel:

• Kopli — 1951 (suletud ja hävitatud)

• Mõigu — u 1950–51

• Kalamaja — 1964

• Vana juudi (Magasini) — matmine lõpetati 1910 (põhjavesi), kalmistu hävitati 1963

• Narva ja Rakvere tatari kalmistud — munitsipaliseeriti 1940–41

• Nõmme baptistide kalmistu — suleti okupatsiooni ajal

• Rakvere vana linnakalmistu — likvideeritud 1960 (pargiks)

• Tartu muhamedi ja vana juudi kalmistu — hävitatud okupatsiooni jooksul

Üleliiduline muster

Eesti kalmistute hävitamine polnud erand, vaid osa üleliidulisest poliitikast — Nõukogude okupatsioonivõimule ei olnud miski püha. Ateismikampaaniad tegid maha kümneid tuhandeid pühakodasid: enne 1917. aastat oli Vene impeeriumis üle 50 000 õigeusu kiriku, 1939.–40. aastaks tegutses kogu NSVL-is alla 500; Hruštšovi kampaania (1958–64) sulges neist taas umbes poole. Sama saatus tabas kalmistuid — Moskvas oli 19. sajandil üle 300 surnuaia, millest enamik lammutati; hauakive kasutati tänavakiviks, täpselt nagu Tallinna kivid veeti Russalka rannakindlustuseks.

Kõige põhjalikumalt on loendatud juudi kalmistud: Euroopas on teada u 10 000 paika, neist ligi kolmveerand endise idabloki aladel, ja hinnanguliselt veerand hävis natside ja nõukogude okupatsioonivõimu ajal (ESJF on kaardistanud 4140). Tallinna Kopli otsene kaksik on Riia Suur kalmistu, mis buldoseriti 1967–69 „mälestuspargiks”. Loe lähemalt: Pühakodade ja kalmistute hävitamine Nõukogude Liidus.

Pildid

Vana muhameedlaste (tatarlaste) surnuaia sepisväravad islami sümboolikaga — viidi Krimmi.

Sama tatari kalmistu värav lagunemisajal, enne 1955. aasta sulgemist.

Kopli kalmistu umbes 1925, enne hävitamist (avalik omand).

Sama koht täna: Kopli kalmistupark säilinud väravapostidega. Foto: Erko, 2017 (CC BY-SA 4.0).

Tallinna vana juudi kalmistu Schaje Levinovitši kabel-mausoleum, enne 1944 (avalik omand).

Kalamaja kalmistu värav 1908. aasta postkaardil, enne 1964. aasta hävitamist (avalik omand).

Paul Raud, „Rakvere kalmistu”, 1895 (avalik omand).

Vaata ka

• Kalmistu kui kogukonna selgroog (tatarlaste kalmistu)

• Narva tatari kalmistu

• Tallinna vana juudi kalmistu

• Kopli, Kalamaja, Mõigu ja katoliku kalmistu

• Kommunistlikud kuriteod Eesti vähemuste vastu

• Õigeusk Nõukogude okupatsiooni all

• Miks Nõukogude Liit kalmistuid hävitas

• Nõukogude okupatsiooni mõju Eesti majandusele

• Rannarootslased

Allikad: Carl-Dag Lige ja Oliver Orro, „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud — Muinsuskaitse aastaraamat 2007; Estonian World: the vanished cemeteries of Tallinn; Vikipeedia kalmistute artiklid; üksikute kalmistute lehed selles teadmusbaasis. monument.ee (Rakvere kalmistud); Eesti Vikipeedia (Tartu muhamedi ja vana juudi kalmistu, Mõigu, Siselinna kalmistu); ERR (Kopli kalmistu pärand).