Nõukogude Liit vajas abi, et võidelda oma endise sõbraga
See leht on kokkuvõte sellest, milline riik Nõukogude Liit oli — ja mida see tähendas okupeeritutele. Stalinile ei piisanud sellest, et ta surus Eesti relva ähvardusel loovutama oma vabaduse ja seejärel küüditas süütuid inimesi — ja tegi seda ajal, mil ta ise natsidega koostööd tegi. Kui natsid ta 22. juunil 1941 operatsiooniga Barbarossa reetsid ja esimesed rängad kaotused olid käes, vajas ta äkki Läänelt abi — varustust ja teist sõjalist rinnet, et oma vägede survet leevendada. Minu meelest joonistab see välja pildi sellest, mis Nõukogude Liit oli — ja annab aimdust, milliseks võis kujuneda okupeeritute elu selle järel.
Vabaduse äravõtmine — koostöös natsidega
23. augustil 1939 jagasid NSVL ja Natsi-Saksamaa Molotovi–Ribbentropi paktiga Euroopa; Eesti määrati Nõukogude mõjusfääri. 28. septembril 1939 surus NSVL Eestile relvajõu ähvardusel peale baaside lepingu — ja täpselt samal päeval, samas Kremlis, kirjutasid NSVL ja Natsi-Saksamaa alla piiri- ja sõpruslepingule. Eesti viimased vabaduse hetked möödusid kahe kuradi vahel. Loe: 28. september 1939 — Surmatants kahe kuradi vahel.
Süütute küüditamine
14. juunil 1941 küüditas okupatsioonivõim Eestist üle 10 000 süütu inimese loomavagunites Siberisse — ikka veel Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa koostöö ajal, vaid nädal enne Barbarossat. Loe: Kommunistlikud kuriteod Eesti vähemuste vastu.
Varustus Läänest
Seesama Nõukogude Liit, kes oli Eesti okupeerinud ja süütuid küüditanud, vajas ellujäämiseks Lääne abi. Lend-Lease'i kaudu sai NSVL Ameerika Ühendriikidelt ja Suurbritannialt tohutul hulgal veokeid, toitu, lennukeid, kütust ja tooraineid — ilma milleta Punaarmee poleks suutnud edasi liikuda ega vastu pidada. Loe: Lend-Lease ja Nõukogude Liit.
Kuigi paljudes ringkondades jäetakse see tähelepanuta, ei kallutanud NSVL-ile saadetud Ameerika Lend-Lease’i abi mitte üksnes kaalukaussi Ida-Euroopas, vaid tegi võimalikuks võidu Vene rindel.
— Lend-Lease and the Eastern Front, The National WWII Museum.
Ameerika Lend-Lease'i veokite kolonn teel Nõukogude Liitu Pärsia koridori kaudu (Iraan, 1943). Foto: USA Rahvusarhiiv (NARA), avalik omand.
Lend-Lease'i tarnete teed Nõukogude Liitu: Arktika konvoid, Pärsia koridor ja Vaikse ookeani tee. Kaart: USA Välisministeerium, „Report on War Aid Furnished by the United States to the U.S.S.R.“ (1945) — avalik omand (USA valitsuse teos).
Teine rinne
Samal ajal nõudis Stalin Churchillilt ja Rooseveltilt lakkamatult teise rinde avamist läänes, et leevendada survet oma vägedele — juba oma esimeses kirjas 1941. aastal, ja sealt edasi aastaid. Loe: Kremli kirjad — kolme liidri kirjavahetuse psühholoogia.
Milline oli elu okupeeritute jaoks pärast
Eesti tatarlaste jaoks tähendas okupatsioon koguduste laialisaatmist ja vana surnuaia hävitamist, venestamise survet ja eestistumist ning okupatsiooniaja varjukeelt. Kogukonnast sai ühiskonna nähtamatu osa, kellel jäi sageli alles vaid nimi. Loe tervikpilti: kultuuriline genotsiid.
Vaata ka
Allikad: vt lehti „Lend-Lease ja Nõukogude Liit“ ning „Kremli kirjad“ (ja seal viidatud allikaid).