NSVL okupatsioon

Tartu vana juudi kalmistu

Tartu vana juudi kalmistu oli linna esimene juudi surnuaed Raadi-Kruusamäe piirkonnas. Tänaseks on sellest alles üksainus hauakivi.

Tartu juudi kalmistu värav

Tartu juudi kalmistu värav. Foto: PillePrix (CC BY 4.0), Wikimedia Commons.

Ajalugu

Kalmistu rajati 1859. aastal, kui Krimmi sõja järel oli Tartu garnisonis piisavalt Nikolai-aegseid juudi sõdureid. Esimesena maeti siia Kaunase kandi kaupmees Dov Ber Wainrok. Ala oli umbes 0,16 hektarit; seda laiendati 1870, kuid 1895. aastaks sai matmisruum otsa ja kogukond rajas uue kalmistu — vana jäi kasutuseta. 1937. aastal kasvasid seal veel suured puud ja seisis mitu väärtuslikku hauatähist.

Häving

Okupatsiooni kümnendite jooksul kahanes kalmistu peaaegu olematuks: 1970. aastateks oli järel kaks hauakivi, tänaseks üksainus ümara ülaosaga graniittähis. 2010. aastate keskel paigaldati infotahvel. Kaitse all on ala kultuurimälestisena nr 4322 (mille koosseisu kuulub ka muhamedi kalmistu); kaitstav osa on umbes 0,145 hektarit.

Vaata ka

Allikad: Tartu vana juudi kalmistu (Vikipeedia); mälestis nr 4322 (muinsuskaitseregister); Tartu Postimees.

hävitatud kalmistusäilinud pühapaikümbermatmine (Liiva)hauakivid rannakindlustuseksrüüstatud pühakodarüüstatud hiisvähemusrahva kogukondPunktid on ligikaudsed asukohad; iga viib vastava artiklini. Kaart hõlmab kogu Eestit — Tartu ja Ruhnu jäävad lõunasse, Rakvere, Narva ja Peipsi vanausulised itta. Liigutamiseks kasuta kahte sõrme, suumimiseks Ctrl + kerimine.