Lipka tatarlased
Lipka tatarlased
Lipka tatarlased on türgi vähemusrahvas Valgevenes, Leedus ja Poolas. Nad põlvnevad Kuldhordi, Krimmi ja Kaasani khaaniriigi kõptšakidest ning asusid Leedu suurvürstiriiki alates 14. sajandist. learntatar.com loetleb nad tatari alarühmade seas.
Kruszyniany puitmošee Kirde-Poolas, Poola vanim liipka tatarlaste mošee (Polimerek; CC BY-SA 3.0; Wikimedia Commons)
Seotus mišäri tatarlastega: Lipka tatarlased EI OLE mišärid, vaid omaette läänepoolne kõptšaki päritolu rühm. Neid seob mišäritega üksnes kauge ühine Kuldhordi ja kõptšaki taust, mis on kõigil tatarlastel — see on pigem üldine kui konkreetne seos (oletuslik). Erinevalt Eesti tatarlastest, kes rändasid Volga äärest Nižni Novgorodi oblastist, tulid Lipka tatarlaste esivanemad stepist Leetu juba keskajal.
Ajalugu ja asustus
Esimesed tatari asukad jõudsid Leedu aladele 14. sajandi alguses. Islamiusulised tatarlased kutsus 1397. aastal asuma suurvürst Vytautas Suur pärast khaan Tohtamõši lüüasaamist Timuri käest (kroonik Jan Długoszi järgi). Varased asundused koondusid Vilniuse, Trakai, Hrodna ja Kaunase ümbrusse.
Usk ja keel
Usk: sunniidi islam; Poola–Leedu riigis oli lipkatel umbes 400 mošeed ning nad jäid oma usule väga truuks.
Keel: ehkki etniliselt kõptšaki türgi rahvas, kaotasid Lipka tatarlased oma tatari keele ja võtsid kasutusele valgevene, leedu ja poola keele.
Kirjapärand: nad kirjutasid valgevene keelt araabia kirjas — nn kitab-käsikirjad — kuni 1930. aastateni.
Sõjameeste kogukond
Alates Grunwaldi lahingust (1410, umbes tuhat ratsavibukütti) osalesid Lipka tatarlaste kergeratsaväe rügemendid Leedu ja Poola sõjakäikudes. 1672. aastal toimus Lipka mäss; kuningas Jan III Sobieski andis nende teenistuse eest aadlitiitleid.
Rahvaarv
Kokku umbes 10 000–15 000 tänapäeval (1993. aastal üle 26 000).
Valgevene: 8445 (2019. aasta rahvaloendus).
Leedu: 2142 (2021).
Poola: 1916 (2011).
Vaata ka
Allikad: Wikipedia „Lipka Tatars” (en.wikipedia.org); learntatar.com (autor Aygul Ahmetcan), „Tatar Subgroups”.