Tatarite ajalugu
Tatarite ajalugu hõlmab volgatatarlaste ja nende esivanemate pika ajaloolise arengu Volga keskjooksul ning Volga-Kama piirkonnas: alates türgi hõimudest ja Suur-Bulgaariast Volga-Bulgaaria, Kuldhordi ja Kaasani khaaniriigi kaudu kuni 1552. aasta Vene vallutuse ja hilisemate keelereformideni. Õppesait learntatar.com (autor Aygul Ahmetcan) käsitleb seda peamiselt volga- ja kaasanitatarlaste ühise ajaloona ning selle sarja avaartikkel keskendub Volga-Bulgaariale.
Söyembikä torn Kazani Kremlis, ajalooline foto tsaaririigi ajast (Unknown author (public domain); avalik omand; Wikimedia Commons)
Seotus mišäri tatarlastega: see teema räägib üldisest volga- ja kaasanitatarlaste ajaloost, mitte konkreetselt mišäri (Eesti) tatarlastest. Volga-Bulgaaria, Kuldhordi ja Kaasani khaaniriigi lugu on kõigi volgatatarlaste — sealhulgas Eesti mišärite — ühine sügav ajalugu, kuid see ei ole eristuvalt mišäri lugu, ja learntatar.com ei maini oma ajaloolehtedel mišäreid, Sergatši ega Eesti kogukonda. Mišäri liin on siiski olemas ja pärineb välisallikatest: Eesti (ja Soome) tatarlased on mišärid, keda enamik uurijaid seob Kuldhordi kõptšakidega, kes asusid Volgast läände, kodumaaks Nižni Novgorodi oblasti Sergatši piirkond. On oletus (kuigi loogiline), et Eesti tatarlased peavad Volga-Bulgaariat ja Kaasani khaaniriiki oma esivanemate pärandiks üldises volgatatari mõttes — kuid nende konkreetsem sugupuu kulgeb läänepoolse Volga kõptšaki/mišäri liini ja Qasimi khaaniriigi, mitte otse Kaasani linna kaudu.
Volga-Bulgaaria ja islami vastuvõtmine
Volgatatarlaste varaseim riiklik eelkäija oli Volga-Bulgaaria, mis kujunes Volga-Kama piirkonda. Selle juured ulatuvad tagasi Suur-Bulgaariani, mis rajati Musta mere lähedale (traditsiooniliselt 632/635) khaan Kubrati juhtimisel; pärast selle lagunemist viis Kubrati poeg Kotrag ühe rühma põhja Volga keskjooksule, samal ajal kui teine poeg Asparuh rajas Balkanil Esimese Bulgaaria riigi. 9. sajandi lõpuks olid bulgarid saanud piirkonna valdavaks rahvaks.
Peamised linnad olid Bolgar (Bulgar), Biljär (Bilär) ja Suvar.
Volga-Bulgaaria võttis islami riigiusuks 922. aastal valitseja Almiši (Almish Iltäbär) ajal; 921. aastal oli ta palunud usuõpetust Abbasiidide kaliifilt.
Tagasipöörduva saatkonnaga tuli Ibn Fadlan, kelle reisikiri kirjeldab bulgareid.
1236. aastal tungisid mongolid Volga-Bulgaariasse ja hävitasid selle linnad, eriti Biljäri; mõne aastaga alistati kogu maa ning territoorium liideti Kuldhordiga.
Kuldhord ja tema järglasriigid
Kuldhord oli mongolite rajatud, hiljem türgistunud khaaniriik Mongoli impeeriumi loodeosas, mis loodi 13. sajandil ja laienes tugevalt Batu-khaani (valitses u 1242–1256) ajal. Selle rahvastik oli suuresti mittemongoli türgi (kõptšaki) päritolu ning kasutati keskmongoli ja kõptšaki-türgi keelt. Öz Begi (Uzbegi) khaani ajal võttis Kuldhord 1313. aastal islami riigiusuks ja oli umbes 1315. aastaks suures osas islamiseerunud.
Kuldhordi killustumisel tekkisid järglasriigid: Kaasani khaaniriik, Krimmi khaaniriik, Astrahani khaaniriik, Qasimi khaaniriik, Nogai hord ja Siberi khaaniriik.
Kuldhord ise lakkas praktiliselt olemast 1502. aastal.
Kaasani khaaniriik ja Vene vallutus
Kaasani khaaniriigi rajas 1437–1438 Ulugh Muhammad Kuldhordi järglasriigina endise Volga-Bulgaaria alal. Learntatar.com dateerib khaaniriigi perioodi 1436–1552 ja märgib, et sel ajal kujunes ühine bolgari-kõptšaki kirjakeel ning eepos „Idegey“.
1552. aasta augustis piiras Ivan Julma vägi Kaasanit; linn langes umbes kahekuulise piiramise järel 2./3. oktoobril 1552, mis lõpetas Kaasani khaaniriigi ja liitis selle Vene tsaaririigiga.
Relvastatud vastupanu jätkus pärast 1552. aastat (mässulised valitsused Tšalõmis ja Mišatamaqis) ning suruti maha 1556. aastaks, kui juhid hukati.
Kirjakeel ja NSVL okupatsiooni aegsed reformid
Tatari kirjanduse üheks varaseimaks teoseks peetakse Volga-bulgari luuletaja Qol Gali (Qul Ghali, u 1183–1236) narratiivpoeemi „Qissa-i Yusuf“ (Yusufi lugu), mis valmis umbes 1233 (learntatar.com dateerib loomisaja umbes 1212–1233). NSVL okupatsiooni ajal viidi tatari kirjakeel üle.
Ladina tähestik võeti kasutusele 1927 ja kasutati kuni 1939; 1930. aastate lõpus mindi üle kirillitsale.
Venestamismeetmete hulka kuulusid vene keele kohustuslikuks tegemine ja araabia/pärsia laensõnade asendamine vene terminitega.
Tatari keel kuulutati Tatarstani riigikeeleks (vene keele kõrval) 1992. aastal.
Mišärid ja Eesti tatarlaste liin
Mišäri tatarlased on volgatatarlaste suuruselt teine alarühm (pärast kaasanitatarlasi). Enamik uurijaid seob nende esivanemad Kuldhordi kõptšakidega, kes asusid Volga läänekaldale, ning nende etniline kuju kujunes suuresti 15.–16. sajandil Qasimi khaaniriigis ja Temnikovi vürstiriigis.
Mišäri murret, eriti Nižni Novgorodi oblasti Sergatši piirkonnas, kirjeldatakse iidsetele kõptšaki keeltele väga lähedasena.
Mišärid moodustavad enamiku Eesti ja Soome tatarlastest, kelle esivanemad tulid Nižni Novgorodi oblasti küladest.
Nižni Novgorodi kubermangust (eriti Sergatši piirkonnast ja küladest nagu Aktuk) pärit mišärid rändasid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Läänemere idapiirkonda, moodustades kogukonnad Eestis (peamiselt Tallinn), Lätis (Riia) ja Soomes.
Vaata ka
Allikad: learntatar.com (autor Aygul Ahmetcan) — culture/history, „The History of Tatars I: the Volga Bulgaria“, „A Short Outline of the Tatar Language Development“ I ja II; Vikipeedia artiklid Volga Bulgaria, Golden Horde, Khanate of Kazan, Qul Ghali ja Mishar Tatars; Springer, Journal of Ethnic Foods (2020), link.springer.com/article/10.1186/s42779-020-00072-2.