Ungari kuumenid (kunok)
Ungari kuumenid (ungari keeles kunok, ainsuses kun) on kõptšaki-kuumeni hõimude läänepoolseim haru — needsamad stepirahva järeltulijad, kelle keelt talletab Codex Cumanicus ja kelle keele lähim elav pärija on mišäri keel. Kui Volga ääres elas kuumenite keeleliin edasi, siis Ungaris suri keel välja — kuid rahvas ja tema maa, Kunság, on alles tänini.
Kunbaba – kumanite pärandit tähistav kivikuju, mis seisab muldkünkal Mezőtúri lähedal Kunsági piirkonnas Ungaris. (Globetrotter19 (photo); sculpture by Sándor Györfi; CC BY-SA 3.0; Wikimedia Commons)
Põgenemine läände (1223–1246)
Pärast kaotust mongolitele Kalka lahingus (1223) ja Kuldhordi pealetungi lagunes kuumenite stepiliit. Aastal 1239 kutsus Ungari kuningas Béla IV khaan Kötenit ja tema rahvast Ungarisse — hinnatud ratsaväge nähti piirikaitse tugevdusena. Ungari ülikute vandenõu lasi Köteni 1241 mõrvata ja kuumenid lahkusid Balkanile; pärast mongolite laastavat sissetungi kutsus Béla IV nad 1246 tagasi. Pärimuse järgi asus Ungarisse 40 000–70 000 kuumenit, jagatuna seitsmesse hõimu.
Kunság — kuumenite maa
Kuumenid said Alföldi tasandikul oma ala: Kiskunság (Väike-Kuumenimaa) lõunas ja Nagykunság (Suur-Kuumenimaa) kirdes. 1279 kinnitas kuningas László IV — ise kuumenitari poeg, hüüdnimega Kun László — kuumenite seadused: omavalitsus, maksuvabastused ja sõjaväekohustus. Autonoomia kestis sajandeid: 1745 ostsid kuumenid ja jazõügid (redemptio) end Maria Theresia ajal pärisorjusest vabaks; Kunsági eristaatus kaotati lõplikult alles 19. juunil 1876.
Keele hääbumine
Ungari kuumenid ristiusustusid ja sulasid keeleliselt ungarlaste hulka: kuumeni keel suri Ungaris välja 18. sajandi alguseks. Pärimuse järgi oli viimane keeleoskaja István Varró Karcagist († 1770), kes luges ajaloolase Adam František Kollári palvel ette kuumenikeelse meieisapalve — kirja pandud kuju on juba tugevasti ungari keelega segunenud. Seesama kuumeni meieisapalve (Kun Miatyánk) elas edasi ligi sajas variandis ning seda õpetati Kisújszállási ja Karcagi koolides veel 1948. aastani.
Seos meiega
Ungari kuumenid ja mišärid on sama kõptšaki-kuumeni maailma kaks otsa: nemad läksid mongolite eest läände, meie esivanemad jäid steppi ja Volga äärde. Ungaris kadus keel, kuid Volga külades elas seesama keeleliin edasi — mišäri keelena, mida see projekt talletab. Tänapäeval on Kunsági elanikud (Karcag, Kiskunfélegyháza jt) keeleliselt täielikult ungarlased, kuid kannavad piirkondlikku kuumeni identiteeti tänini.
Asunike arv (40 000–70 000) on pärimuslik ja kõigub allikati; István Varró kui „viimase keeleoskaja“ lugu on traditsioon ning tema 1744/1770 kirja pandud palvetekst on keeleteadlaste hinnangul pigem ungari-kuumeni segavorm kui puhas kuumeni keel.
Vaata ka
Allikad: Wikipedia „Kunság“, „Cumans“, „Cuman language“, „Cuman laws“; Hungarian Conservative („Cumans in Medieval Hungary“; „Regions of Hungary — Kunság“); „Disappearing People and Disappearing Language: The Cumans in Hungary and the Cuman Language“ (ResearchGate).