Kräšenid: ristitud tatarlased

Kräšenid (tatari keeles kerəşen) on volgatatarlaste alarühm, kes on õigeusu kristlased. Nad peavad end teistest tatarlastest eraldiseisvaks, kuigi nende murre erineb tatari kirjakeele kesk- ehk Kaasani murdest vaid vähe. learntatar.com loetleb nad tatari alarühmade seas.

Rühm esinejaid tikitud krjašeni rahvarõivais laval

Krjašeni kultuuriansambli liikmed esinemas rahvarõivais Kaasanis (Igor Evgenyevich Alekseyev; avalik omand; Wikimedia Commons)

Seotus mišäri tatarlastega: kräšenid EI OLE mišärid, vaid valdavalt Kaasani murdel põhinev volgatatari kristlik rühm. Eesti tatarlased on seevastu moslemitest mišärid ja nende järglased järgivad islamit, muid erinevaid uskumusi või on loobunud religioonist. Kräšenid on seega ajalooliselt usu poolest vastandrühm, mitte sama kogukond. Kas mõni mišär on ristitud (nn mišäri kräšenid), jääb neis allikais kinnitamata — see on lahtine küsimus, mida siin ei väideta.

Ristiusustamine

16. sajand: esimesed sundristimised pärast Kaasani ja Astrahani khaaniriikide vallutamist (pärast 1552. aastat); enamik pöördunuid naasis siiski islamisse.
18. sajand: püsivam ja ulatuslikum ristiusustamine, eriti keisrinna Anna ajal, mošeede hävitamise ja moslemite rõhumise taustal; ristitutele anti maksuvabastusi ja soodustusi.

Keel ja rahvaarv

Keel: tatari keele kräšeni murre (lähedane kesk- ehk Kaasani murdele) ning vene keel; usutekstides võeti muudetud kirillitsa kasutusele 1862. aastal.
Elukohad: Tatarstan, Udmurtia, Baškortostan ja Tšeljabinski oblast.
Rahvaarv: 2010. aasta Venemaa rahvaloendusel 34 882 kräšenit Venemaal; Kasahstanis 20 913.

Vaata ka

Allikad: Wikipedia „Kryashens” (en.wikipedia.org); learntatar.com (autor Aygul Ahmetcan), „Tatar Subgroups”.