Soome tatarlased

Soome tatarlased on Soome vanim moslemikogukond — mišäri tatarlased, kes rändasid Soome 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Nižni-Novgorodi kubermangu Sergatši kandi küladest, samast piirkonnast (osalt samast Aktuki külast) kui Eesti tatarlaste esivanemad. Tänaseks on neid umbes 600–700; nende saatus kujunes aga Eesti tatarlaste omast hoopis teistsuguseks, sest Soome jäi Teise maailmasõja järel iseseisvaks.

Järvenpää mošee, Soome ainus selleks otstarbeks ehitatud mošee, mille rajas Soome tatari kogukond (Paju~commonswiki; CC BY-SA 3.0; Wikimedia Commons)

Päritolu ja saabumine

Nagu Eesti tatarlased, olid ka Soome tatarlased päritolult mišärid — türgi keelt kõnelevad moslemid Sergatši kandist. Kodukülades olid nad talupojad, kuid kehva mulla tõttu pöördusid rändkaubandusse: müüdi kangaid, karusnahku, rõivaid ja seepi. Pärimuse järgi saabus esimene tatari kaupmees — Hamidulla Mohammed-Rahim — Peterburi kaudu Viiburisse 1868. aastal; teiste varaste tulijate seas olid Samaletdin Jusuf ja Alautdin Salavat. 1880. aastateks oli neid Soomes juba mitukümmend.

Algul naasti pärast kauplemist koju, kuid kui selgus, et äri sujus Soome pinnal paremini, hakati paikseks jääma. Põhiline ränne toimus 1880.–1920. aastatel; viimane laine 1920. aastatel, kui juba paiksed kaupmehed tõid Soome oma pered — ränne oli suuresti võimalik kuni 1929. aastani. Esimene põlvkond koosnes umbes 160 perest ja kaks kolmandikku neist abiellus omavahel, mis aitas keelt ja usku säilitada.

Suomen Islam-seurakunta

Soome moslemite ühiselu algas 1915. aastal Helsingi moslemite heategevusseltsist. Soome 1922. aasta usuvabaduse seadus tegi Soomest esimese lääneriigi, kus moslemid said ametliku tunnustuse, ja 24. aprillil 1925 registreeriti Suomen muhamettilainen seurakunta (1963. aastast Suomen Islam-seurakunta ehk Soome Islamikogudus). Laulatusõiguse sai kogudus 1932. Kogudus võtab liikmeks ainult tatarlasi ja nende abikaasasid (pärast kolmeaastast katseaega) ning on tihedalt seotud tatari rahvusidentiteediga; usutunnistuselt on see hanafi sunniism.

Kogudusel on palvela Helsingis (Fredrikinkatu 33, ehitatud 1958–1961), kabelid Turus ja Kotkas ning kalmistud Helsingi Hietaniemis ja Turus. Alates 2020. aastast juhib kogudust esimehena pankur ja ökonomist Gölten Bedretdin; imaam on 2004. aastast Ramil Beljajev.

Järvenpää mošee

Tatari kogukond ehitas 1938.–1941. aastal talgukorras Järvenpäässe puitmošee, mis avati 1942. aastal. See on Soome ainus algselt mošeeks ehitatud hoone ja sellel on Soome ainus minarett. Tatarlased õpetasid mošees oma kogukonna lastele keelt ja usku veel 1980. aastatel. Mošee kuulub Soome Islamikogudusele.

Keel ja kultuurielu

Soome tatarlaste emakeel on mišäri tatari keel ja selle hoidmine on kogukonna identiteedi tuum. 1930. aastatest mindi araabia kirjalt järk-järgult üle ladina kirjale: 1950. aastateks olid väljaanded valdavalt ladinatähelised ja 1960. aastatel õpetati lapsi juba ladina tähestikus. Nõnda hoidsid soome tatarlased — erinevalt venestatud ja kirillitsale sunnitud Nõukogude tatarlastest — oma keele ladina kirjas elavana.

Seltsielu oli tihe. 1935. aastal asutati Helsingis Suomen turkkilaisten seura ja Tampereren Turkkilainen Yhdistys; tegutses spordiklubi Yolduz (mängis 1954 sõprusmatši Alžeerias) ning tatari kool (1948–1969). Kogukond andis välja raamatuid ja ajakirju oma keeles. Tuntumate soome tatarlaste seas on ettevõtja ja kirjastaja Zinnetullah Ahsen Böre, tegelased Hasan Hamidulla, Ibrahim Arifulla ja Habibur-Rahman Shakir.

Teises maailmasõjas teenis Soome relvajõududes 156 tatari kogukonna liiget, kellest 10 langes ja 26 sai haavata; 21 naist osales Lotta Svärdi organisatsioonis. Soome tatarlaste lojaalsus uuele kodumaale oli sama selge kui Eesti tatarlastel, kes palvetasid Eesti riigijuhtide eest.

Side Eesti tatarlastega

Kaks kogukonda on sama juurega ja olid tihedalt seotud. 1920. aastateks elas Eestis umbes 200–300 tatarlast (Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Rakveres); Eesti Vabariigi ajal korraldas Eesti Tatari Kultuuriselts väljasõite Soome sugulaskogukonna juurde. Sõja ajal, 1943. aasta lõpus, põgenes mitu Eesti tatari peret Soome; nende käendajate seas olid tuntud soome tatarlased ja imaam Weli-Ahmed Hakim, kes õnnistas ka Eesti mošee. Kolm Eesti tatarit astus Soome relvajõududesse (vt Eesti tatari soomepoisid), enne kui paljud jätkasid teed Rootsi.

Erinevus saatuses on aga terav. Kuna Soome jäi iseseisvaks, sai Soome tatari kogukond oma keelt, usku ja kultuuri vabalt edasi kanda — sealhulgas säilitada ladina kirja ja ehitada oma mošee. Eesti tatarlased seevastu kaotasid Nõukogude okupatsiooni all oma kogukonna, koguduse ja surnuaia ning pidid üle minema kirillitsale. Soome tatarlased näitavad, milline oleks võinud olla ka Eesti tatarlaste tee ilma okupatsioonita.

Allikad

Artikkel toetub järgmistele allikatele: Finnish Tatars (inglise Vikipeedia); Suomen tataarit (soome Vikipeedia); Finnish-Islamic Congregation (inglise Vikipeedia); Järvenpään moskeija (soome Vikipeedia); Tatars in Helsinki (Helsingi linna ajalugu). Vt ka selle teadmusbaasi lehti: Mišäride tee Tallinna, Nižni-Novgorodi ränne, Eesti tatari soomepoisid ja Türk-Islami ühing Rootsis.

Vaata ka

Mišäride tee Tallinna · Eesti tatari soomepoisid · Türk-Islami ühing Rootsis · Lipka tatarlased · Nižni-Novgorodi ränne