Venemaa ja tema sõdurid: Ukraina sõda

See leht käsitleb, kuidas Venemaa kohtleb oma sõdureid — nii enne 2022. aasta Ukraina täieulatuslikku kallaletungi kui ka selle ajal —, milline on selle käitumise psühhosotsiaalne juur, kuidas Vene sõjavägi sõja jooksul muutus ning mis juhtus Butšas, sealhulgas lastega. See on sama riik ja sama armee, mis saadab ebaproportsionaalselt surma oma vähemusrahvaste pojad — nende hulgas rahvaste, kelle seas elavad ka tatarlased.

Enne sõda: dedovštšina ja vägivallakultuur

Vene (ja varem nõukogude) sõjaväge on kaua vaevanud dedovštšina — sõna otseses mõttes „vanaisade võim”. See on nooremate ajateenijate institutsionaliseeritud kiusamine: teenistusaja järgi seatud hierarhia, kus teise aasta sõdurid valitsevad esimese aasta omade üle — alates asjaajamisest kuni peksmise, piinamise ja seksuaalvägivallani. Inimõiguste organisatsioonid (nt Human Rights Watch) on seda kirjeldanud süstemaatilise väärkohtlemisena; hinnangute järgi puutub vägivalla, alandamise või kiusamisega kokku umbes 50–80% ajateenijaist. Iga poole aasta järel kutsutakse teenistusse ligi 130 000 noort meest. Selline süsteem jätab sõduri brutaliseerituna ja traumeerituna — ning õpetab talle valu edasi andma.

Sõdur kui kulumaterjal (2022→)

Alates 2022. aasta veebruarist on Vene sõjaväe käekiri olnud sõduri kulumaterjalina kasutamine: kehvasti varustatud ja väljaõpetatud jalaväge saadetakse korduvsse rünnakusse (nn „lihahoo” taktika), et vastase positsioone ja tuld paljastada. Tööjõupuuduse leevendamiseks värvati vange: Wagneri rühmitus, mille koosseisust üle 80% olid süüdimõistetud, kasutas neid Bahmuti lahingus; Briti kaitseministeeriumi hinnangul oli 2023. aasta märtsiks umbes pool värvatud vangidest hukkunud või haavatud. Pärast Wagnerit lõi riik Storm-Z ja Storm-V karistuslikud üksused — kergelt väljaõpetatud kurjategijatest koosnev üksus, mida kasutati kulutatava jalaväena (avalikuks sai 2023. aasta aprillis). 2022. aasta septembris kuulutati välja osaline mobilisatsioon. Kaotusi varjatakse: teadete järgi eemaldati kohtute andmebaasidest kadunuks või surnuks tunnistamise avaldusi. Sõjakoormus langeb ebaproportsionaalselt vähemuspiirkondadele.

Käitumise psühhosotsiaalne juur

Analüütikud seovad selle käitumise vägivalla „allavoolu” loogikaga: dedovštšina all brutaliseeritud sõdur kannab õpitud vägivalla edasi — allpool hierarhias olijatele, tsiviilelanikele ja vaenlasele. Sellele lisandub käsuliini kultuur, kus initsiatiivi ja hoolt alt üles ei oodata, ning propaganda, mis dehumaniseerib vastast. Tulemus pole juhuslik: süsteem, mis kohtleb oma sõdureid kulumaterjalina, kohtleb teisi veel hullemini.

Sõjaväe areng sõja jooksul

2022. aasta veebruaris kavandati kiiret välksõda: dessant Hostomeli lennuväljale ja kilomeetrite pikkune kolonn Kiievi poole. See ebaõnnestus ja Vene väed taandusid Kiievi alt märtsi lõpuks. Järgnes üleminek kurnamissõjale — massiivne suurtükituli Donbassis. 2022. aasta septembris järgnes mobilisatsioon, 2022.–2023. aastal Wagneri ja karistusüksuste „lihalained” Bahmuti all. 2023. aastaks oli Vene armee kohanenud: rajati sügavad kaitseliinid ning kasvas droonide, eriti FPV-ründedroonide osakaal. Sõda muutus üha enam kurnamis- ja droonisõjaks, kus tehnika ammendumist korvatakse inimhulga ja kohanemisega.

Butša

Vene väed sisenesid Butšasse (Kiievi lähedal) 27. veebruaril 2022 ja taandusid märtsi lõpus; Ukraina väed jõudsid linna 1. aprillil. Kohalike võimude andmetel leiti Butšast 458 surnukeha (2022. aasta augustiks), neist 419 tapetud vägivaldselt. ÜRO inimõiguste missioon ja Human Rights Watch dokumenteerisid kohtuväliseid hukkamisi, piinamist ja sunniviisilisi kadumisi; dokumenteeritud on ka seksuaalvägivald. Venemaa ametlik seisukoht oli, et veresaun on „lavastatud” — välisminister Lavrovi ja ÜRO-esindaja Nebenzja sõnul „võltsing”. Neid väiteid ei toeta tõendid: satelliidipildid näitasid surnukehi samades kohtades juba nädalaid enne Vene vägede lahkumist. Butša polnud erand — üksnes Kiievi oblastist leiti 2022. aasta juuniks üle 1300 surnukeha. Tähelepanuväärne on, et neid kuritegusid ei pannud toime kurnatud ega meeleheitel vägi: Butšas olid sõja algupäevil sees Vene professionaalsed üksused — sõdurid oma parimas eas ja parima, „vene” varustusega —, mitte hilisemad mobiliseeritud ega karistussalgad. Julmus tuli seega väe tuumast, mitte selle allakäigust.

Butša ja lapsed

Vägivald pöördus ka laste vastu. Butša piirkonna prokuratuuri andmetel tulistati lapsi tahtlikult: sõdurid avasid tule põgenevate perede pihta — sealhulgas autode pihta, millele oli märgitud sõna „lapsed” ja seotud valge riie —, samuti tsiviilelanike kodude pihta.

Dokumenteeritud on üksikjuhtumeid. Ühe põgeneva autokolonni esiauto tabati kuulipildujavalanguga, tappes lapsed ja nende ema; teisel juhul tappis snaiper lapse, tulistades metsast pere autot (CNN). Butša piirkonna Vorzelis viskasid sõdurid keldrisse suitsugranaadi ja tulistasid sealt väljunud naist ja last — laps suri (Human Rights Watch). Üks teismeline poiss jäi mõrvakatse üle ellu ja saab tunnistada (PBS Frontline). Pereliikmeid, sealhulgas lapsi, sunniti kuritegusid pealt vaatama, ja seksuaalvägivald ulatus alaealisteni (ÜRO inimõiguste büroo). Ajakirjanikud nägid mänguväljaku lähedal ka põlenud lapse keha.

Arv ei ole siin kunagi oluline — iga lapse vastu suunatud kuritegu on kuritegu elu enda vastu.

Laiem ja Butšast eraldiseisev laste vastu suunatud kuritegu on Ukraina laste sunniviisiline äraviimine Venemaale: 17. märtsil 2023 väljastas Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) vahistamiskäsud Vladimir Putini ja laste õiguste voliniku Maria Lvova-Belova vastu just Ukraina laste ebaseadusliku deporteerimise ja ümberasustamise eest okupeeritud aladelt Venemaale. See laströövimine ei ole Butša-spetsiifiline, vaid kogu okupatsiooni hõlmav muster.

Kohtlemine: sõja algus ja praegu

Sõdurite kohtlemine on sõja jooksul teisenenud. 2022. aasta veebruaris ei teadnud paljud sõdurid, et lähevad sõtta — neile öeldi, et tegu on õppustega —, ja ohvitseri kuupalk oli umbes 81 000 rubla (~950 dollarit). Septembris 2022 järgnenud osaline mobilisatsioon oli ebapopulaarne ja sundiv. Selle asemel läks Kreml üle rahaga meelitamisele: ühekordsed väljamaksed tõusid 195 000-lt 400 000 rublani ning piirkondlikud värbamispreemiad ulatusid kohati kuni 3 miljoni rublani (~30 000 dollarini). Sõjast sai sissetulekuallikas — eriti vaesematele piirkondadele —, kus lisandub suur „hüvitis” ka langenu perele. Kohtlemise sisu on aga jäänud samaks: sõdur on kulumaterjal. BBC ja Mediazona andmetel on „vabatahtlikud” nüüd suurim langenute rühm, ja 2022. aasta septembris mobiliseeritud moodustasid koos värvatud vangide ja vabatahtlikega juba esimese viie kuuga umbes poole kinnitatud hukkunutest; värbamine vaevu katab kaotusi. Nii on nihe toimunud pettusega sõtta saadetud ajateenijast raha eest värvatud lepingusõdurini — ent mõlemal juhul kulutatava ressursini.

Psühholoogia: Butša ajal ja praegu

Muutunud on ka sõdurite psühholoogia. Butša ajal (2022. aasta varakevad) olid paljud sõdurid segaduses ja ette valmistamata — osa arvas end õppustel olevat ega oodanud vastupanu; lubatud kiire võidu asemel kohtasid nad demoraliseerivat vastupanu, mis tõi viha ja enesekindluse murenemise. Butša tapmised polnud siiski kaootiline raevupurse: paljud tsiviilelanikud hukati oma igapäevatoimetuste käigus, sageli seotult. See osutab pigem käsuliini „loale” ja dedovštšinas brutaliseeritud sõdurile, kes kannab vägivalla allapoole ja väljapoole (Foreign Policy). Uuringud rõhutavad, et julmus ei nõua hullmeelsust — see sünnib tavainimestest lubavas institutsioonilises ja ideoloogilises süsteemis. Aja jooksul on toimunud normaliseerumine: pealtkuulatud vestlustes ei peetud tapmisi erandlikuks, vaid tavaliseks. Praeguseks on jõud aastatepikkusest kurnamisest, „lihalainetest” ja karistusüksustest tuhmunud ja harjunud — brutaalsus on muutunud oodatavaks rutiiniks, mitte enam šokiks (Atlantic Council).

Seos meiega

See on sama riik ja armee, mis kohtleb oma sõdureid kulumaterjalina ja saadab surma ebaproportsionaalselt oma vähemusrahvaste — burjaatide, tõvalaste ja teiste, kelle seas elavad ka tatarlased — pojad. Selle mõistmine on osa sellest, miks kogukond hindab vabadust.

Vaata ka: Mida õpetatakse tavalisele venelasele ajaloost.

Allikad: Dedovshchina (Vikipeedia); Russian Military Hazing Creates Brutal Soldiers (Foreign Policy); Russian penal military units ja Storm-Z (Vikipeedia); Assessing Russian Military Adaptation (Carnegie Endowment); Bucha massacre (Vikipeedia); ICC arrest warrants (Rahvusvaheline Kriminaalkohus).