Mida õpetatakse tavalisele venelasele ajaloost

Venemaa riiklik ajalookäsitlus on 2020. aastatel muutunud üha ühtsemaks ja keskselt juhituks. 2023. aasta septembris võeti koolides kasutusele esimene kohustuslik ühtne ajalooõpik, mille üks koostajaid on presidendinõunik Vladimir Medinski. Mida sellest õpikust ja Venemaa koolist tavaline noor kaasa saab — ja kuivõrd see läheb lahku sellest, mida Eesti ja siinsed tatarlased tegelikult läbi elasid — ongi selle artikli teema.

Üks õpik, üks tõde

2013. aastal nõudis Venemaa president „ühtset ajaloolis-kultuurilist standardit“ ja riigi ajaloo „kanoonilist varianti“. 2023. aasta septembris jõudis see 10.–11. klassini: kasutusele võeti kohustuslik ühtne ajalooõpik, mille koostasid presidendinõunik Vladimir Medinski ja Moskva riikliku rahvusvaheliste suhete instituudi (MGIMO) rektor Anatoli Torkunov. Medinski on sõnastanud, et ajalugu on alati konstrueeritud narratiiv — põhimõte, mis lubab riigil ise määrata, milline lugu koolis kõlab.

Võidukultus

Käsitluse keskmes on Suur Isamaasõda — nii nimetatakse Venemaal Teist maailmasõda idarindel — ja 9. mai võit. Võidust on saanud rahvusliku identiteedi keskne müüt, mille ümber ehitatakse üles nii ajalootund kui ka riiklikud tähtpäevad. Selle loo sees esitatakse Nõukogude juhtkonna otsuseid valdavalt julgeoleku vajaduse ja paratamatusena.

Molotov–Ribbentropi pakt ja Baltikum

Õpik esitab 1939. aasta Molotov–Ribbentropi pakti kaitsemeetmena. Leping „võimaldas NSV Liidul edasi lükata Saksamaa rünnakut peaaegu kaheks aastaks“ (lk 283), ja Ida-Euroopa jagamist mõjusfäärideks kirjeldatakse sammuna, millega Nõukogude Liit andvat märku, et ei luba Saksa okupatsiooni. 1940. aasta Balti riikide liitmist NSV Liiduga kujutatakse demokraatlikuna: „juulis 1940 peetud valimistel võitsid nõukogudemeelsed jõud“ (lk 289).

Dokumenteeritud pilt on teistsugune. Valimised toimusid Nõukogude sõjaväe kohaloleku all, ühe kandidaadi nimekirjadega ja mahasurutud opositsiooniga; ametlikud tulemused olid ühetaolised — nõukogudemeelsete poolt Eestis 92,8%, Lätis 97,8%, Leedus 99,19%. Salajast lisaprotokolli, mis Ida-Euroopa mõjusfäärideks jagas, Nõukogude ja hilisemas Venemaa käsitluses pikka aega eitati: 1990. aastate õpikud seda veel mainisid, kuid 2003. aastaks kadus see uutest õpikutest. Medinski 2011. aasta raamat eitas ka Nõukogude vastutust Katõni massimõrva eest — vastutust, mille NSV Liit 1990. aastal ise tunnistas.

Paktil oli Baltikumis otsene tagajärg. 14. juunil 1941 küüditas okupatsioonivõim ühe ööpäevaga Eestist Siberisse üle 10 000 inimese — terved pered, sealhulgas lapsed. See juuniküüditamine toimus ajal, mil Molotov–Ribbentropi pakt oli ikka veel jõus ja Natsi-Saksamaa ning Nõukogude Liit olid endiselt lepingupartnerid; Saksamaa ründas NSV Liitu alles kaheksa päeva hiljem, 22. juunil 1941. Nõnda toimis õpikus kaitsemeetmena esitatud pakt just sel hetkel raamistikuna, mille all Nõukogude okupatsioon Eestis massiküüditamise korraldas. Vaata lähemalt Surmatants kahe kuradi vahel.

Ukraina sõda õpikus

2023. aasta õpikusse on kirjutatud ka 2022. aastal alanud sõda Ukraina vastu. Seda esitatakse Suure Isamaasõja jätkuna: sõjategevust kaadris kui „denatsifitseerimist“, Ukrainat kui „agressiivset Vene-vastast sillapead“, sõtta astumise põhjenduseks Ukraina võimalik liitumine NATO-ga. Sama ülesehitus — end ohvriks nimetada ja okupatsiooni esitada ennetava kaitsena — kordab õpiku 1939. aasta osa loogikat.

Kool kui rinne: isamaaline kasvatus

Narratiiv ei püsi ainult õpikus. 2022. aasta septembrist algavad Venemaa koolinädalad esmaspäeviti lipuheiskamise ja tunniga nimega Razgovorõ o važnom (vestlused tähtsast), mille teemad ulatuvad traditsioonilistest väärtustest Venemaa kui piiratud kindluse kujundini ja käimasoleva sõja põhjendamiseni. 2023. aasta septembrist taastati koolides kohustuslik sõjaline algõpe (10.–11. klassile umbes 160 tundi). 2016. aastal loodud kaitseministeeriumi noorteorganisatsioon Junarmija haarab lapsi alates kaheksandast eluaastast. Isamaalise kasvatuse eelarve ulatus 2022. aastal ligi 40 miljardi rublani.

Tuhat aastat tugevat riiki

Üksikute sündmuste taga on suurem raamistus: Venemaa kui tuhat aastat kestnud tugev riik, mida ümbritsevad vaenlased ja mida hoiab koos tugev keskvõim. Selles loos rehabiliteeritakse järk-järgult ka Stalinit — teda esitatakse pigem tõhusa haldajana kui terrori korraldajana. Repressioone, küüditamisi ja Gulagi kas mainitakse möödaminnes või paigutatakse riigi tugevdamise konteksti.

Mälupoliitika ja seadused

Käsitlust ei kujunda ainult õpik ja kool, vaid ka seadused ning asutused. 2014. aastal lisati karistusseadustikku artikkel „natsismi rehabiliteerimise“ eest; praktikas on seda kasutatud eeskätt selleks, et karistada väiteid, mis toovad esile Nõukogude Liidu rolli 1939.–1940. aasta sündmustes. 2020. aasta põhiseadusemuudatus lisas riigile kohustuse kaitsta „ajaloolist tõde“ ja „Isamaa kaitsjate mälestust“. 2021. aasta detsembris keelustati inimõiguste ühing Memorial, mis oli dokumenteerinud Nõukogude repressioonide ohvreid; osa arhiive püsib salastatuna. Ajaloo tõlgendamine on nõnda muutunud riigi hallatavaks — seaduse ja institutsiooni, mitte avatud uurimise küsimuseks.

Seos meiega

See, mida tavaline venelane koolis ajaloost õpib, läheb otseselt lahku sellega, mida Eesti ja siinsed tatarlased läbi elasid. Õpik nimetab 1940. aastat sisuliselt vabatahtlikuks liitumiseks; Eesti elas seda okupatsioonina, mis kestis 1991. aastani. Sama venestamise masin, millest räägib vähemusrahvad tänapäeva Venemaal, surub tänini vähemuskeeli — ka tatari keelt.

Just seepärast dokumenteerib ja elustab Eesti tatari kogukond mišäri keelt vabas Eestis, kus seda saab kirjutada oma ladina tähestikus. Vaata ka Venemaa ja tema sõdurid, venestamine, Nõukogude Liidu poliitika vähemuskultuuride suhtes ja Surmatants kahe kuradi vahel.

Allikad: Required reading: Russia’s new mandatory history textbook (The Insider); Inside Putin’s push to rewrite Russian history (NBC News); Russia introduces history textbook that redefines the Ukraine war (Kyiv Independent); Manipulating Memory: Rewriting School History Books (EUvsDisinfo); How Russian Kids Are Taught World War II (The Moscow Times); Conversations about Important Things (Vikipeedia); Russia’s new ideological battlefield: the militarization of young minds (The Conversation); Occupation of the Baltic states (Vikipeedia); Law Against Rehabilitation of Nazism (Vikipeedia); The ‘Liquidation’ of Memorial (National Security Archive).