Bulat Murssov
Bulat Murssov (ka Bulaat Murssov) oli tatari bojaar (aadlik), keda mainitakse Liivi sõja (1558–1583) sündmuste seas. Balthasar Russowi Liivimaa kroonika järgi oli ta tuntuim nendest tatarlastest, kes läksid sõja käigus Moskva suurvürstiriigi (Vene) vägedest üle Rootsi poolele ja jäid Eestisse elama. Nõnda on ta üks varaseimaid nimeliselt teadaolevaid tatarlasi Eesti ajaloos — mitu sajandit enne tänase Eesti tatari kogukonna teket.
Tatarlased Liivi sõjas
Liivi sõda tõi tänase Eesti aladele suured väed. 1561. aastal alistus Tallinn koos Põhja-Eestiga Rootsi kuningriigile. Tatarlased kuulusid Moskva suurvürsti sõjaväkke: Eesti ajalooõpikutes mainitakse tavaliselt nende juhti, tatari khaani Šigaleid (Šahh Ali), ja tema 1558. aasta röövkäiku Tartu piiskopkonnas. Ege Lepa doktoritöö järgi arvatakse, et 1570. aastal Tallinnat piiranud umbes 40 000-mehelisest Vene väest oli ligikaudu veerand tatarlasi.
Osa neist tatarlastest läks sõja käigus Vene vägedest üle Rootsi poolele ja jäi Eestisse elama. Ajaloolased rõhutavad siiski, et see varane kohalolek ei avaldanud hilisemale tatari kogukonnale olulist mõju: esimene märkimisväärne islamiusuliste tatarlaste kogukond tekkis Eestis alles pärast Põhjasõda, kui siinse Vene sõjaväe tatari sõdurid teenistusest vabanedes peamiselt Tallinna elama jäid.
Bulat Murssov
Nende üleläinud tatarlaste seast toovad allikad esile just Bulat Murssovi kui tuntuima. Russowi kroonika nimetab teda bojaarina — see tähendab, et ta oli aadliseisusest. Rohkemat temast endast teada ei ole: sünni- ja surmaaeg, päritolukoht ega perekond pole säilinud. Kogu teadaolev pärineb sisuliselt Russowi Liivimaa kroonikast, mis on üks tähtsamaid 16. sajandi Liivimaa allikaid.
Koht Eesti tatarlaste ajaloos
Bulat Murssov seob tatarlaste jäljed Eestis juba Liivi sõja aega. Tänane Eesti tatari kogukond pärineb aga hoopis hilisemast ajast: pärast pärisorjuse kaotamist Venemaal 1861. aastal hakkasid Eestisse tulema mišäri rändkaupmehed, kellest kasvas välja praegune kogukond. Murssov ei kuulu sellesse otsesesse liini — ta on varasem, eraldiseisev lüli tatarlaste pikas seoses Eestiga.
Vaata ka
Allikad: Ege Lepa, Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist (Tartu Ülikool, 2019), lk 19; Balthasar Russow, Liivimaa kroonika (tlk, Tallinn: Hotger, 1993), lk 264. Taust: Vikipeedia (Liivi sõda, Tallinna piiramine 1570–1571, Balthasar Russowi Liivimaa kroonika).