Nižni-Novgorodi ränne
Nižni-Novgorodi ränne on väljarändelaine, mis kandis 19. sajandi teisel poolel mišäri tatarlased Sergatši kandi küladest Läänemere äärde. Sellest ühest lainest sündisid kolm sõsarkogukonda: Peterburi, Soome ja Eesti tatarlased. Eesti mišäride esivanemad on selle rände lapsed.
Rahvahulk Nižni Novgorodi laadal 1891. aasta raamatugravüüril (Thomas Stevens (1891); avalik omand; Wikimedia Commons)
Sergatši kandi külad
Rände lähtekoht oli rühm mišäri külasid — umbes paarkümmend — Nižni-Novgorodi kubermangu Sergatši maakonnas. Need olid vanad teenistustatarlaste külad, mis olid sajandeid hoidnud islamit ja mišäri murret. Eesti kogukonna allikad nimetavad lähtekülana Kuj-Sud; Soome tatarlaste tuntuim lähteküla on Aktuk (Aktukovo).
Miks lahkuti
Külad elasid kehval maal: 19. sajandiks oli põllu- ja karjamaad jäänud järjest napimaks ning talupidamine ei toitnud enam peresid. Kui pärisorjuse kaotamine 1861 andis talupoegadele liikumisvabaduse, pöördusid külamehed sissetulekupuuduses kaubanduse poole — algul hooajalise rändkauplemisena, kus talvel käidi kaubaretkedel ja suvel tuldi koju põllutöödele.
Kuidas ränne käis
Rändkaupmehed müüsid kergesti kaasaskantavat kaupa: kangaid, karusnahku, valmisriideid ja seepi. Kaubaretked ulatusid algul Peterburi; raudtee tegi Loode-Venemaa kättesaadavaks ning Peterburist liiguti edasi Soome (alates 1860ndate lõpust) ja Eestisse. Ränne oli ahelränne: ühe küla kaupmehed kutsusid järele sugulasi ja külakaaslasi ning võtsid kaasa õpipoisse — Tallinna kaupmees Zakir Zakerov tõi oma kodukülast korraga kuni tosin noormeest, kes õppisid kaks aastat ametit ja said kuu aega kodukülas puhata.
Kolm haru
Peterburi jäi rände esimeseks sõlmeks ja sinna kasvas suur tatari kogukond. Soome jõudsid Sergatši kaupmehed 1860ndate lõpust; sealne mišäri kogukond sai vabas Soomes katkematult edasi elada ja hoiab keelt ning usku tänini. Eestisse jõudnud haru rajas kogukonnad Tallinna ja Narva; Eesti Vabariigi ajal õitsele löönud kogukonna murdis NSVL okupatsioon. Kolm haru pidasid tihedat ühendust — Eesti tatarlaste kultuuriselts käis Soomes väljasõitudel ja Soome imaamid teenisid Eesti kogudusi.
Side kodukülaga
Väljarännanud hoidsid kodukandiga sidet: kaupmehed saatsid raha koju ja Sibgadulla Mähdejev annetas oma kodukülale kaevude ja sildade ehituseks. Side katkes 1920ndate keskel, kui Nõukogude okupatsioonivõim piiri sulges — Eesti tatarlased kaotasid kontakti Tatarstani ja Nižni-Novgorodi sugulastega aastakümneteks.
Vaata ka
Allikad: Toomas Abiline ja Ringo Ringvee, „Estonia“ (Brill, 2016), lk 105–127; Wikipedia „Finnish Tatars“ ja „Mishar Tatars“; Helsingi linna ajalooportaal („Tatars in Helsinki“).