Tatarlaste sügavam ajalugu

Kaasani langemine ja Tatarstan

Tatarlaste ajalugu Venemaal ulatab tagasi Kaasani khaaniriigi vallutamiseni Ivan IV poolt 1552. aastal. Vaatamata sajanditepikkusele allutamisele on tatarlased suutnud säilitada oma keele ja kultuuri, ehkki paljude kaotustega.

Punastest tellistest astmeline tornehitis Kaasani kremlis sinise taeva taustal

Söyembikä torn Kaasani kremlis, Tatarstani üks tuntumaid maamärke, mis kannab Kaasani khaaniriigi viimase valitsejanna nime (A.Savin; Free Art License 1.3; Wikimedia Commons)

Kaasani khaaniriik

Kaasani khaaniriik tekkis 1438. aastal, kui Kuldhordi järglasena võttis khaani tiitli Ulug Muhammad. Riik hõlmas tänase Tatarstani, Mari, Tšuvašia, Mordva ning osa Udmurtiast ja Baškortostanist; pealinn oli Kaasan. Rahvastik oli mitmerahvuseline — kaasani tatarlased, tšuvašid, marid (tšeremissid), mordvalased, udmurdid ja baškiirid.

Riik oli poliitiliselt rahutu: 115 aasta jooksul vahetus khaan 19 korda. Moskva surve kasvas pidevalt — 1487 hõivas Ivan III Kaasani ja pani sinna nukuvalitseja, kuid 1521 vabanes khaaniriik Moskva ülemvõimust ja sõlmis liidu Krimmi khaaniriigiga. Viimastel aastatel valitses Safa Giray; pärast tema surma 1549 jäi regendiks tema lesk, kuninganna Söjembike, koos noore poja Ütämeš-Girayga.

Kaasani piiramine (1552)

1552. aasta suvel ja sügisel piiras Ivan IV (Julm) umbes 150 000-mehelise sõjaväega Kaasanit. Otsustavaks sai püssirohi: vene ja välismaised sõjaväeinsenerid kaevasid müüride alla miinid ja lasid need õhku Nogai värava juures, samuti hävitati linna maa-alune veevõtukoht. 2. oktoobril 1552 langes Kaasan. Järgnes suur veresaun — kaasani allikad räägivad kuni 65 000 hukkunust ja kadunust (sh tsiviilelanikud) — ning hävitati peaaegu kõik tatari hooned, sealhulgas mošeed.

Tagajärjed

Khaaniriik liideti Vene tsaaririigiga. Võim keelas tatarlastel, tšuvaššidel ja maridel elada jõgede ääres ja linnades ning tegeleda sepa- ja kullassepatööga. Algas sunniviisiline ristiusustamine, millest sündisid kräšenid — ristitud tatarlased. See oli kaasani tatarlaste jaoks katastroof: sajanditepikkune allutamine, mille käigus keel ja kultuur siiski — paljude kaotustega — säilisid.

Mišärid ja Kaasani langemine

Siin tuleb teha aus vahe. Kaasani langemine on eeskätt kaasani tatarlaste katastroof. Mišärid olid 1552. aastaks juba ammu Vene riigi alamad: nad olid Meštšeras ja Kasimovi khaaniriigis Moskva orbiidis ning teenisid teenistustatarlastena — osa neist osales Kaasani-sõjakäigus isegi Moskva poolel. Mišärid ja kaasani tatarlased on mõlemad Volga tatarlased, kuid nende ajalooteed lahknesid just siin: kaasanlased kaotasid oma riigi, mišärid olid selleks ajaks juba impeeriumi teenistuses. Eesti tatarlaste otsene liin jookseb mišäride, mitte kaasanlaste kaudu (vt Mišäride tee Tallinna).

Teel tänapäeva Tatarstanini

1920. aastal loodi Tatari ANSV, mille piiridesse ei jäänud siiski enamik Volga tatarlasi. Nõukogude Liidu okupatsiooni lagunedes kuulutas Tatarstan 30. augustil 1990 välja suveräänsuse ja pidas 1992 rahvahääletuse, mida toetas umbes 62% (tatarlaste seas rohkem kui venelaste seas), ehkki Venemaa konstitutsioonikohus kuulutas selle põhiseadusevastaseks. 15. veebruaril 1994 sõlmiti Moskva ja Kaasani vahel võimujaotusleping (uuendati 2007 vähendatud õigustega).

24. juulil 2017 aegus 1994. aasta leping ja Tatarstan kaotas viimasena Venemaa vabariikidest oma eristaatuse; samal aastal kaotati koolides tatari keele kohustuslik õpe. 2022. aastal muudeti föderaalseadusega vabariigi juhi tiitel „presidendist” „raisiks” (araabia keeles „juht”). Need sammud viivad otse järgmisse ossa.

Tatarstan tänapäeval

Venemaa on föderatsioon ja Tatarstan oli selle sees vabariik, millel oli oma president. Viimastel aastatel — eriti pärast Venemaa sõda Ukraina vastu — on tatari keele õpe Tatarstani koolides vähenenud, tatari keele kõnelejaid on tänaval solvatud ja keel hääbub noorte seas. Tatarstani presidendi ametinimetus alandati kuberneriks ning kultuuri säilitamise ja autonoomia liikumisi käsitletakse riigivastastena.

Neid arenguid võib näha murega — paralleelina sellega, kuidas okupatsioonivõim varem Eesti tatarlaste kultuuri hääbumist põhjustas.


Vaata ka

Allikad: Kaasani khaaniriik, Kaasani piiramine (1552), Tatarstan (inglise Vikipeedia). Vt ka: Kuldhord, Kasimovi khaaniriik, teenistustatarlased, kräšenid.

Vaata ka: Kaasani piiramine ja langemine (1552).