Turk-Islam Föreningen i Sverige
Turk-Islam Föreningen i Sverige för Religion och Kultur (Rootsi Türgi-Islami usu- ja kultuuriühing) oli Rootsi esimene moslemiorganisatsioon, asutatud 22. oktoobril 1949. Selle panid aluse tatari ja türgi päritolu põgenikud — ning märkimisväärne osa asutajatest olid ajaloolised Eesti tatarlased.
Asutamine
Ühing asutati 22. oktoobril 1949 Stockholmis ja oli Rootsi esimene moslemiorganisatsioon. Algatus tuli väikeselt mišäri tatari kogukonnalt (alla saja inimese). Juba 1946. aastal oli Rootsis varem elanud tatarlane Ebrahim Umerkajeff kutsunud kokku esimesed arutelud „muhameedlaste usukogukonna“ loomiseks. Ajutisse juhatusse määrati Räfat Salah, Ibrahim Zarip, Ali Zakerov, Ahmed Haerdinov ja Veliulla Fetkullin. 19. novembri 1949 koosolekul valiti esimeheks Veliulla Fetkullin, sekretäriks Räfat Salah ja laekuriks Ali Zakerov ning aseliikmeteks Ibrahim Zarip ja Ahmed Haerdinov. Hiljem sai Zakerovist ühingu alaline esimees.
Eesti tatarlased asutajate seas
Viiest ajutise juhatuse liikmest neli olid Eesti tatarlased:
Ali Zakerov — pärit Tallinnast, jõukast tatari perekonnast; põgenes Soome ja sealt Rootsi. Väljaõppinud karusnahatööline, ühingu hilisem laekur ja alaline esimees. Jõudis perega (abikaasa Zeinab, tütar Didar) esimeste tatarlaste seas Rootsi.
Ibrahim Zarip — Eesti kodanik, kelle dokumentides seisab „türgi päritolu“; töötas Rootsis põllutöölise ja juhutöödel; ühingu aseliige. Hiljem emigreerus Ameerika Ühendriikidesse. Soomepoiss ja Nõukogude okupatsiooni vastu võidelnud, tänapäeva sotsiaaldemokraatide eelkäija ESPVK juhatuse liige.
Ahmed Haerdinov — pärit Narvast; ühingu aseliige. Soomepoiss.
Veliulla Fetkullin — Narva tatarlane, Narva Tatari Kultuuri Seltsi asutaja (1928); valiti 19. novembril 1949 ühingu esimeseks esimeheks.
Enamik Rootsi jõudnud tatarlasi olid mišäri tatarlased, kelle juured olid Nižni Novgorodi külades ning kes olid enne rännanud Eestisse ja Soome.
Taust: Eestist Rootsi
Teise maailmasõja järel nõudis Nõukogude Liit rahulepingu alusel Soome jõudnud „Nõukogude kodanike“ tagasisaatmist. Deporteerimise hirmus jätkasid paljud Soome põgenenud Eesti tatarlased teed Rootsi, eeskätt Suur-Stockholmi alale. Enne neid oli Rootsis elanud vaid üksainus tatarlane — parkal Ebrahim Umerkajeff.
Institutsionaalne islam jõudis Rootsi osaliselt just nende — Eesti mišäri tatarlastest soomepoiste — kaudu.
Vaata ka
Allikad: „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources“ (Studia Orientalia Electronica, 2020); For Estonia.