Veliulla Fetkullin

Veliulla Fetkullin (Rootsi dokumentides ka Väliulla Fetkullen) oli Narva tatarlane, kes põgenes 1944. aastal Rootsi ja valiti 19. novembril 1949 Rootsi esimese moslemiorganisatsiooni — Türk-Islami ühingu — esimeseks esimeheks. Ta on üks neist Eesti mišäridest, kes viisid institutsionaalse islami Rootsi. Kogukonna andmeil oli ta ka Narva Tatari Kultuuri Seltsi asutaja (1928).

Päritolu

Fetkullinid olid Narva tatari kogukonna pere. Nagu pea kõigil Eesti mišäri suguvõsadel, olid nende juured Sergatši kandi külades Nižni-Novgorodi kubermangus — Rootsi võõrandeameti (SUK) toimikus ongi Veliulla päritoluks märgitud Nižni-Novgorod, mis tolle aja dokumentides tähendas suguvõsa päritolukanti (vt Nižni-Novgorodi ränne ja Narva tatarlaste elu). Tema eluaastad ei ole teadaolevates allikates kirjas.

Põgenemine Rootsi (1944)

1944. aastal, Nõukogude uue okupatsiooni eest, jõudis Fetkullin Rootsi — samal aastal kui Ibrahim Zarip. Ta töötas algul põgenikelaagrites Gävles ja Ockelbos ning sai seejärel Stockholmis köösneritöö — karusnahaamet oli Eesti tatari kaupmeeste vana ala (vt Tallinna tatarlaste elu). Koos temaga oli Rootsis ka isa, Husein Fetkullin. Paljud tatari põgenikud märkisid Rootsi ametiasutustele rahvuseks „türgi päritolu” — sõna „tatar” sarnanes rootsi halvustava sõnaga tattare ja türgi identiteet kaitses NSVL-ile väljaandmise eest.

Türk-Islami ühingu esimene esimees

22. oktoobril 1949 asutati Stockholmis Türk-Islami ühing (Turk-Islam Föreningen i Sverige) — Rootsi esimene moslemiorganisatsioon. Ajutisse juhatusse määrati Räfat Salah, Ibrahim Zarip, Ali Zakerov, Ahmed Haerdinov (samuti Narvast) ja Veliulla Fetkullin. 19. novembri 1949 koosolekul valiti Fetkullin esimeheks — nõnda sai Narva tatarlasest Rootsi esimese moslemiorganisatsiooni esimene valitud esimees. Sekretäriks sai Räfat Salah, laekuriks Ali Zakerov; revidentide sekka kuulus ka Veliulla isa Husein Fetkullin. Hiljem kujunes ühingu alaliseks esimeheks Ali Zakerov.

Fetkullini kohta on Rootsi Riigiarhiivis peale võõrandeameti toimiku ka valitsuse toimik aastast 1952. Tema hilisem elukäik ootab veel uurimist — nagu suur osa Rootsi tatari kogukonna loost, mille allikad on alles arhiivides.

Allikad

Artikkel toetub Simon Sorgenfrei uurimusele „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources” (Studia Orientalia Electronica 8(2), 2020), mis omakorda tugineb Rootsi Riigiarhiivi SUK-toimikutele, ning kogukonna teabele. Vt ka selle teadmusbaasi lehti: Türk-Islami ühing Rootsis, Ibrahim Zarip ja Narva tatarlaste elu.