Narva tatarlaste elu
Narva oli Tallinna kõrval Eesti tatarlaste teine süda: kogukonna enda hinnangul elas siin umbes pool ajaloolistest Eesti tatarlastest. Just Narvas registreeriti Eesti esimene tatari usuühing ja avati Eesti esimene mošee. Teine maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon pühkisid selle kogukonna aga täielikult minema.
Kogukonna teke
Pärast 1860. aastat saabusid Nižni-Novgorodi kandist mišäri kaupmehed; Narva tööstuslinnana — eesotsas hiiglasliku Kreenholmi puuvillavabrikuga — pakkus kliente nii töölistest kui teistest moslemitest. Tatarlased pidasid poode ja kauplesid kangaste, karusnahkade ja valmisriidega. Narva kogukonda kuulusid perekonnad nagu Seifullinid, kes asusid linna 1920. aastatel.
Kogudus ja mošee
Narva Muhamedi Kogudus registreeriti 18. mail 1928 (1937 nimetati ümber Narva Muhamedi usuühinguks). Usukeskuseks kohandas kogukond endise Põhja-Eesti Panga hoone. 29. juulil 1935 avati Kiriku tänav 2 majas, mille usuühing oli ostnud, Eesti esimene mošee; pidulikkust juhtis Soome moslemite vaimulik juht Väliahmäd Hakim ning sellele järgnes kultuurikava tatari laste lauludega.
Narva kogukonna hoone — endine Põhja-Eesti pank — postkaardil.
Postkaardi teine pool: tempel kirjaga „Narva Muhamedi Kogudus“.
Selts ja koolielu
28. septembril 1928 loodi Narva Tatari Kultuuri Selts; selle asutaja oli Veliulla Fetkullin. Narvas tegutses koor ja lavastati näidendeid. Koguduse ruumides Kiriku tänav 2 peeti laste õhtukooli — 1935. aasta märtsis oli sinna kirja pandud 25 last, tunnid kestsid kella 15-st kuni 21.30-ni. Suvel veetsid Narva ja Tallinna tatarlased aega Narva-Jõesuu suvituskohas, kus peeti lastele suvekoole; viimane suur Eesti tatarlaste kokkutulek toimus seal 1939. aasta suvel.
Vaimulikud
Narva moslemite usuelu juhtis imaam Mustafa Haerdinov. Eriliste sündmuste puhul külastas Narvat ja Narva-Jõesuud Soome moslemite vaimulik juht Väliahmäd Hakim. Kogukonna hulka kuulus ka Zinnätulla Seifullin, kellest sai hiljem Narva koguduse eestvedaja.
Sõda ja kogukonna lõpp
Saksa okupatsiooni ajal registreeriti Narva kogudus 1943 uuesti — sel oli 81 liiget ja vaimulikuks juhiks valiti Zinnätulla Seifullin. 6.–7. märtsil 1944 hävitas Nõukogude õhuvägi pommitamises Narva; sõja järel ei lubanud Nõukogude okupatsioonivõim endistel elanikel tagasi tulla, vaid asustas kogu Narva elanikkonna mujale. Narva tatarlased kolisid peamiselt Tallinna ja Rakverre — mille järel Narva tatari kogukond lakkas olemast. Seifullinite liin siiski jätkus: taasiseseisvunud Eestis sai Tatari Kultuuriseltsi esimeheks Timur Seifullen ning selts hakkas aktiivselt Eesti Vabariiki toetama — sealhulgas iseseisvusliikumist selle taastamise aastail.
Vaata ka
Allikad: Toomas Abiline ja Ringo Ringvee, „Estonia“, raamatus Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region (Brill, 2016), lk 105–127; eestitatarlased.ee.