Eesti tatarlased
ETEN
← Viron historia

Molotovi-Ribbentropi pakt

Molotovi-Ribbentropi pakt on 23. augustil 1939 Moskvas sõlmitud leping Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Ametlikult kandis see nime „mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel” ja sellele kirjutasid alla Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NSVL-i välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov — Stalini juuresolekul. Tegelikult oli see kahe diktatuuri kokkulepe Euroopa jagamiseks: pakti salajane lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa „mõjusfäärideks” ja viis otseteed Teise maailmasõjani ning Eesti okupeerimiseni.

Salaprotokoll

Avalik leping lubas vastastikust mittekallaletungi kümneks aastaks. Salajane lisaprotokoll — mille olemasolu NSVL eitas pool sajandit — määras aga: Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia kuuluvad Nõukogude Liidu mõjusfääri, Leedu esialgu Saksamaa omasse; Poola jagatakse Narewi–Visla–Sani jõgede joont mööda. 28. septembril 1939 — samal päeval, mil Eestile suruti peale baaside leping — sõlmisid Saksamaa ja NSVL Moskvas piiri- ja sõpruslepingu, millega Leedu vahetati Nõukogude sfääri. 10. jaanuaril 1941 müüs Saksamaa salaprotokolliga NSVL-ile veel viimase „Leedu riba” — 7,5 miljoni USA dollari eest. Kaks diktatuuri kauplesid rahvaste ja territooriumidega nagu kaubaga.

Tagajärjed: sõda ja okupatsioonid

1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse; 17. septembril tungis NSVL Poolasse idast. 22. septembril pidasid Saksa ja Nõukogude väed Brest-Litovskis ühise võiduparaadi. Seejärel asus NSVL oma „sfääri” sisse nõudma:

  • Eesti — 28. septembril 1939 suruti relvaähvardusel peale baaside leping (25 000 punaväelast Paldiskisse, Saaremaale ja Hiiumaale); Punaarmee ületas piiri 18. oktoobril 1939. Loe: Surmatants kahe kuradi vahel.

  • Läti — baaside leping 5. oktoobril 1939 (30 000 sõdurit); Leedu — 10. oktoobril 1939 (20 000 sõdurit).

  • Soome keeldus — 30. novembril 1939 ründas NSVL Soomet (Talvesõda). Soome kaotas Karjala kannase, kuid kaitses oma iseseisvuse.

  • Juunis 1940 okupeeris NSVL kõik kolm Balti riiki: ultimaatumid 14.–16. juunil, Punaarmee sisse 15.–17. juunil (Eestis 17. juunil 1940). Lavastatud valimiste järel annekteeriti Eesti 6. augustil 1940.

  • 14. juunil 1941 küüditas okupatsioonivõim Eestist Siberisse umbes 10 000 inimest — riigikandjad, ohvitserid, ettevõtjad, talunikud ja nende pered; umbes 6000 neist hukkus.

Pakt pidas vastu kuni 22. juunini 1941, mil Saksamaa tungis NSVL-ile kallale — kaks kaasosalist pöördusid teineteise vastu. Vt ka: Nõukogude Liit vajas abi ja Jätkusõda.

Viiskümmend aastat eitamist

NSVL eitas salaprotokolli olemasolu poole sajandi vältel. Saksa eksemplar säilis mikrofilmil, jõudis läände ja avaldati 1948. aastal USA välisministeeriumi kogumikus Nazi-Soviet Relations 1939–1941. Alles 24. detsembril 1989 tunnistas NSVL rahvasaadikute kongress Aleksandr Jakovlevi komisjoni järelduste põhjal salaprotokolli olemasolu, mõistis selle hukka ja kuulutas allakirjutamise hetkest õigustühiseks.

Eesti vastupanu ja mälu

Just pakti aastapäevast sai okupatsioonivastase vastupanu sümbol — ja eestlased olid siin esimeste seas:

  • 23. augustil 1986 korraldas väliseesti kogukond — eesotsas Kanada Eestlaste Kesknõukogu Markus Hessiga — 21 lääne linnas esimesed musta lindi päeva meeleavaldused.

  • 23. augustil 1987 toimus Tallinnas Hirvepargi miiting — esimene suur võimudest sõltumatu meeleavaldus okupeeritud Eestis (eri hinnanguil kuni 7000 osalejat). Selle korraldas MRP-AEG — Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (asut. 15. augustil 1987: Tiit Madisson, Lagle Parek, Heiki Ahonen, Erik Udam) —, kes nõudis salaprotokollide avalikustamist ja nende tagajärgede likvideerimist.

  • 23. augustil 1989, pakti 50. aastapäeval, seisis Balti kett: katkematu inimkett Tallinnast Riia kaudu Vilniusesse — umbes 2 miljonit inimest, üle 600 km. Eestis korraldas keti Rahvarinne. 2009. aastal kanti Balti keti dokumendipärand UNESCO maailmamälu registrisse.

  • Tänapäeval on 23. august üleeuroopaline stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev (musta lindi päev), mille Euroopa Parlament kinnitas 2008–2009.

Õiguslik tähendus Eestile

Molotovi-Ribbentropi pakt ja selle salaprotokoll olid Eesti okupeerimise otsene põhjus: sfäärijaotus → pealesurutud baaside leping → 1940. aasta juuni ultimaatum, okupatsioon ja anneksioon. Salaprotokoll oli õigusvastane juba allakirjutamise hetkest — seda kinnitas 1989. aastal ka NSVL ise. Lääneriigid ei tunnustanud anneksiooni de jure kunagi: Eesti Vabariigi saatkonnad tegutsesid edasi ja riigi õiguslik järjepidevus — mille alus on Tartu rahu — jäi katkematuks. Seepärast on 20. august 1991 sama, 1918. aastal välja kuulutatud riigi iseseisvuse taastamine, mitte uue riigi loomine. Okupatsiooni hind — küüditamised, hävitatud kogukonnad ja rüüstatud pühapaigad — algas ühest allkirjast Moskvas. Vt ka: Süütu Eesti ja Nürnberg, Kommunistlikud kuriteod Eesti vähemuste vastu.

Allikad

Molotovi-Ribbentropi pakt ja Baaside leping ning Juuniküüditamine (Vikipeedia); Molotov–Ribbentrop Pact, Occupation of the Baltic states, Baltic Way, Hirvepark meeting, European Day of Remembrance for Victims of Stalinism and Nazism (Wikipedia); Eesti Mälu Instituut / mnemosyne.ee — salaprotokolli kronoloogia ja Meelis Maripuu käsitlus.