Kopli kalmistu ja kalmistupark
Kopli kalmistu (saksa keeles Friedhof Ziegelskoppel) oli Tallinna suurim baltisaksa kalmistu Kopli poolsaarel. See on kolmas suur Tallinna kalmistu, mille NSVL okupatsioonivõim maha tegi — sama saatus tabas ka tatarlaste muhameedlaste surnuaeda ja vana juudi kalmistut.
Rajamine ja hiilgeaeg
Kalmistu rajati 1774. aastal, pärast seda kui Vene keisririigis (Katariina II ajal) keelati matmine kirikutesse ja elamute lähedusse. Idapoolne osa kuulus Oleviste, läänepoolne Niguliste kogudusele. 1868–1869 saavutas kalmistu oma lõpliku suuruse — umbes 10 hektarit. Ligi 170 aastat (1774–1944) maeti sinna peaaegu kõik Tallinnas surnud baltisakslased, sealhulgas paljud kultuuritegelased.
Hävitamine okupatsiooni ajal
Pärast Teist maailmasõda, Balti riikide teise okupatsiooni ajal, rajati Koplisse Nõukogude sõjaväebaase ja ala muudeti kinniseks tsooniks. 1951. aastal likvideeriti kalmistu okupatsioonivõimu käsul ja kõik hauad tehti maatasa. Metallosad ja kunstipärane sepis läksid vanarauaks, kivimonumendid veeti Russalka kanti täitepinnaseks ja rannamüüride ehitamiseks — sama meetod nagu tatari ja juudi kalmistute puhul. Kalmistust ei jäänud jälgegi. Ümber maeti vaid üksikud, teiste seas kirjanik Eduard Bornhöhe, näitleja Netty Pinna ja helilooja Konstantin Türnpu.
Okupatsioonivõim hävitas Tallinnas veel kaks 17.–18. sajandi kalmistut — Kalamajas ja Mõigus.
Kalmistupark
1993. aastal võeti endine Kopli kalmistu looduskaitse alla. Aastatel 2002–2006 rekonstrueeriti ala arhitekt K. Lootuse projekti järgi Kopli kalmistupargiks. Parki on rajatud mälestuspaik — purskkaev, mille vesi langeb avatud haua kujutisse, mille põhjas on inimsiluetid, surnute hingede tähiseks. Rahvasuus kutsutakse seda „elavate ja surnute pargiks“.
Seos Eesti tatarlastega
Kopli kalmistu lugu on osa samast mustrist, mis hävitas ka Eesti tatarlaste kalmistu. Okupatsioonivõim tegi Tallinnas maatasa vähemalt neli ajaloolist kalmistut — baltisaksa (Kopli, Mõigu), eesti (Kalamaja), juudi (Magasini tänav) ja moslemi (tatarlaste surnuaed) — ning kasutas hauakive korduvalt Russalka-kandi rannakindlustuseks. Kogukondi oli mitu, meetod oli üks. Vt ka kommunistlikud kuriteod Eesti vähemuste vastu.
Pildid
Kopli kalmistu umbes 1900, krahvide Manteuffelite kabel vasakul (avalik omand).
Talvine vaade kabelireale Kopli kalmistul, 1920 (avalik omand).
Kopli kalmistu üldvaade. Foto: Karl Akel, 1920 (avalik omand).
Kopli kalmistu umbes 1925, enne hävitamist. Allikas: Wikimedia Commons (avalik omand).
Burchardi perekonna matmiskabel Kopli kalmistul. Foto: Karl Akel, 1920 (avalik omand).
Kopli kalmistupark tänapäeval, säilinud väravapostidega. Foto: Erko, 2017 (CC BY-SA 4.0).
Vaata ka
Allikad: Vikipeedia „Kopli kalmistu“; Wikipedia „Kopli cemetery“; Tallinna linn (kopli kalmistupark); Estonian World: the vanished cemeteries of Tallinn; ERR Kultuur.