Kalamaja kalmistu
Kalamaja kalmistu (saksa keeles Fischermay Friedhof) oli üks Tallinna vanimaid kalmistuid Kalamaja linnaosas — eestlaste ja rootslaste, eeskätt kaluri- ja vaesema rahva matmispaik. See on üks kalmistuid, mille NSVL okupatsioonivõim maha tegi; vt hävitatud kalmistute koondlehte.
Kalamaja kalmistu ala tänapäeval — hävitatud kalmistust sai park. Foto: Iifar (CC BY-SA 3.0 ee), Wikimedia Commons.
Ajalugu
Kalmistu tekkis 15.–16. sajandi vahetusel ja teenis sajandeid Tallinna ja ümbruse alamkihi eestlasi ja rootslasi. Sinna oli maetud kümneid tuhandeid inimesi, sealhulgas mitmeid Eesti ajaloo tegelasi. 1940. aastal oli kalmistu pindala 6,7 hektarit.
Hävitamine okupatsiooni ajal
1964. aastal tehti kalmistu okupatsioonivõimu käsul maatasa. Hauakive kasutati sadamamüüride ja kõnniteede ehitamiseks mujal linnas. Estonian Worldi ülevaate järgi hauad enne mahategemist rüüstati — kirstud avati ja surnutelt varastati väärisesemeid. Jälgegi kalmistust ei jäänud.
Kalmistupark
Endise kalmistu alale rajati Kalamaja kalmistupark. Taastatud 1780. aasta kellatorni juures on väike mälestustahvel; muud märki endisest matmispaigast alles ei ole.
Seos Eesti tatarlastega
Kalamaja kalmistu jagab sama saatust tatarlaste surnuaiaga: okupatsioonivõim hävitas Tallinnas järjekindlalt mitte-vene koguduste kalmistud, samal ajal kui vene õigeusu kalmistud jäid alles. Vt kommunistlikud kuriteod Eesti vähemuste vastu.
Pildid
Kalamaja (Fischermay) kalmistu värav 1908. aasta postkaardil — enne 1964. aasta hävitamist (avalik omand).
Ajaloolised fotod (Tallinna linnamuuseum, õigustega piiratud — vaadatavad ajapaik.ee-s): foto 1, foto 2, foto 3, foto 4.
Vaata ka
Allikad: Wikipedia „Kalamaja Cemetery“; Estonian World: the vanished cemeteries of Tallinn; Tallinna linn.