Tatari kombed ja tavad
Märkus. Siin kirjeldatud kombed ja pühad (Sabantuy, Narduğan, Cıyın jt) on Volga tatarlaste traditsioonid. Need erinevad ajalooliste Eesti tatarlaste kommetest, mis on sarnasemad pigem Eesti kommetega.
Tatarlased pidulikes rahvarõivais, käsitsi värvitud litograafia aastast 1862 (Gustav-Theodor Pauli (Gustav-Fyodor Khristianovich Pauli); avalik omand; Wikimedia Commons)
Tatari kombed ja tavad hõlmavad Volga tatarlaste rahvatraditsioone — hooajalisi pühi, pere- ja pulmakombeid ning teekultuuri. Selle ülevaate põhiallikaks on Aygul Ahmetcani veebisait learntatar.com, mis koondab alamartikleid kevad- ja suvepühade (Saban tuyı ehk Sabantuy, Cıyın), talvise pööripäeva riituse (Narduğan), kosjade, matusekommete ja teekultuuri kohta. Kesksed traditsioonid on põhiliselt üle-Volga-tatari päritolu, kuid mõnel neist on ka dokumenteeritud mišäri-eripärasusi.
Sabantuy — kevadpüha
Sabantuy (tatari Saban tuyı) tähendab türgi keeltes „adra pidu/püha" (saban „ader" + tuy „pidu, püha") ja on põllumajanduslik tähtpäev, mis tähistab kevadiste põllutööde lõppu. Selle juured ulatuvad eelislami aega ning araabia rändur ibn Fadlan kirjeldas seda 921. aastal; algselt peeti seda enne külviaega ning islami ja kristluse levikuga muutus see ilmalikuks pühaks.
Sabantuyd peavad tatarlased, baškiirid, kasahhid ja tšuvašid; baškiirid nimetavad seda Habantuy ja tšuvašid Akatuy.
Kaasaegses vormis peetakse seda umbes 15. juunist 1. juulini pühapäeviti, algades küladest ja kulmineerudes suurlinnades.
Sabantuyd peab tatari diasporaa rahvusvaheliselt, sealhulgas Tallinnas, samuti Moskvas, Peterburis, Prahas, Istanbulis, Kiievis ja Taškendis; Hiinas on see tunnistatud vaimseks kultuuripärandiks.
Sabantuy võistlused
Sabantuy keskne võistlus on köräš (kurash) — traditsiooniline maadlus, milles vastased haaravad teineteist rätiku või vöö abil. Võitjast saab batır („kangelane") ja ta võidab auhindu, mis ulatuvad jäärast autoni. Muude võistluste hulka kuuluvad hoburatsutamine, kotijooks, posti mööda ronimine, muna-lusika jooks ja pottide purustamine.
Posti mööda ronimise võistluses ronitakse umbes 15–25 meetri kõrgusele libedale postile, et kätte saada kukk või tikitud rätik.
Kotijooks katab umbes 75–100 meetrit.
learntatar.com loetleb Sabantuy munamänge nimedega kükäyle uyın / yomırqalı uyın ning kingituste kogumise kombe büllek cıyu, mille käigus koguti majapidamistest tikitud esemeid ja rätikuid.
Cıyın — suvine kogunemine ja nõukogude surve
Cıyın oli suvine rahvakogunemine, mida peeti kevadiste põllutööde ja heinateo vahel ning mille aeg määrati looduslike märkide järgi (näiteks „kui rukis õitseb"). Kuni 1920. aastateni oli see olulisem kui Sabantuy; bolševikud hävitasid selle ning kahe-kolme põlvkonna jooksul unustati see.
1925. aastal soovitas Tatari kommunistliku partei komitee ühendada kevadpüha Sabantuy suvise kogunemisega Cıyın ja nihutada Sabantuy külvijärgsesse aega.
Eesmärk oli maha suruda Cıyın, mis oli kohalike asjade arutamise platvorm ja mida peeti nõukogude okupatsioonivõimu vastu suunatud rahulolematuse allikaks.
Narduğan — talvine pööripäevariitus
Narduğan on iidne talvise pööripäeva riitus tatarlaste ja teiste Volga piirkonna rahvaste seas, mida peetakse 21.–22. detsembril (ristiusustatud keräšen-tatarlastel 25. detsembrist 5. jaanuarini). Nimi tuleneb mongoli sõnast nar („päike") ja tatari sõnast tuğan („sündinud"), peegeldades austust päikese ja taevajumal Tengri vastu.
Narduğani juurde kuulusid kostümeeritud majast-majja käigud, kus osalejad kehastasid karusid ja kitsi, riietusid vastassoo rõivaisse, moonutasid häält ja varjasid nägu.
Moslemi vaimulikud olid sellele vastu kui paganlikule tavale; etnograaf H. Gatina dokumenteeris selle säilimist 20. sajandi algusesse.
learntatar.com järgi kutsuti mišäri tatarlaste seas Narduğani nimeks „Raštuwa"; mišärid valmistasid maiust nimega „bawırsak" ja tegid abielu- ja saatuseennustusi, sealhulgas sõrmusega jääauust võetud vees.
Mišäri aladel kandis pidupäeva munade värvimise komme nime „olı kön".
Teekultuur
Tee jõudis tatarlasteni „Suure teetee" (Great Tea Road) kaudu 17.–18. sajandil; selle tõid Ida-Turkestani ja Buhhaara tatari kaupmehed, kes said seda Hiinast ja Indiast. Algul oli see eliidi jook, samal ajal kui lihtrahvas kasutas piimaga lahjendatud taqta çäy'd (telliskivitee). Serveeritud tee kvaliteedist sai perenaise külalislahkuse sümbol.
Pulma- ja peretavad
Traditsioonilise tatari pulma haripunkt on tee serveerimine koos magusa saiakese chak-chak'iga, mida pakutakse pruudi kostitusena; lauale seatakse maiustused, pirukad ja tee.
Vaata ka
Allikad: learntatar.com (Aygul Ahmetcan): Traditions, Saban tuyı, Winter rites — Narduğan, Cıyın, The Tatar tea culture; Vikipeedia: Sabantuy (en), Sabantui (et), Islam in Estonia, Finnish Tatars, Mishar Tatars, Volga Tatars; tatarstan.eu (Sabantuy); articlewedding.com (Tatar wedding traditions).