Tatari kombed ja tavad

Märkus. Siin kirjeldatud kombed ja pühad (Sabantuy, Narduğan, Cıyın jt) on pigem Kaasani tatarlaste traditsioonid ja pühad, mitte Eesti tatarlaste ehk mišäri omad. Mišäri-eripärasusi on vähe; enamik allpool kirjeldatust on üle-Volga-tatari (Kaasani) pärand. Eesti tatarlastel on aga oma elavad, tänapäevased kombed — vt allpool.

Kaasani tatarlased rahvarõivais, käsitsi värvitud litograafia aastast 1862 (Gustav-Theodor Pauli (Gustav-Fyodor Khristianovich Pauli); avalik omand; Wikimedia Commons)

Tatari kombed ja tavad hõlmavad Volga tatarlaste (sealhulgas Kaasani ja mišäri tatarlaste) rahvatraditsioone — hooajalisi pühi, pere- ja pulmakombeid ning teekultuuri. Selle ülevaate põhiallikaks on Aygul Ahmetcani veebisait learntatar.com, mis koondab alamartikleid kevad- ja suvepühade (Saban tuyı ehk Sabantuy, Cıyın), talvise pööripäeva riituse (Narduğan), kosjade, matusekommete ja teekultuuri kohta. Kesksed traditsioonid on põhiliselt üle-Volga-tatari päritolu, kuid mõnel neist on ka dokumenteeritud mišäri-eripärasusi.

Seotus mišäri tatarlastega: see teema on segatüüpi. Kesksed kombed — Sabantuy, Cıyın, Narduğan, teekultuur ja pulma chak-chaki komme — on päritolult üle-Volga-tatari (Kaasani tatari) tavad, mida jagavad ka baškiirid ja teised rahvad, ega ole seega päritolult ainuomaselt mišäri omad; see on aus lähtekoht. Samas leidub tõestatud mišäri-eripärasusi: learntatar.com märgib, et mišärite seas kannab talveriitus Narduğan nime „Raštuwa" ning et mišärid valmistasid selle ajal „bawırsak"-maiust ja tegid abielu- ja saatuseennustusi (muu hulgas sõrmusega jääauust võetud vees), samuti et mišäri aladel kutsuti munade värvimise kommet „olı kön". Sõltumatud allikad kinnitavad, et Eesti (ja Soome) tatarlased on mišärid, kes pärinevad Nižni Novgorodi kubermangu Sergatši piirkonnast (paljud pered Aktuki külast) ja kelle üldised traditsioonid on Eesti tatarlaste kui mišärite oma pärand. Oluline täpsustus: ajaloolise Eesti tatari taustaga inimesed ei tähista Sabantuyd suurel määral — Eestis peetavaid Sabantuy-üritusi korraldavad peamiselt hiljem sisse rändanud venekeelsed tatarlased (ja baškiiri kultuuriühing), mitte ajaloolise taustaga kogukond. Enamik kirjeldatud pühade üksikasju on niisiis üldtatari, mitte ainuomaselt mišäri. Väiteid, et näiteks maadlusreeglid või tee-tee ajalugu oleksid eriomaselt mišäri, tuleb pidada oletuseks, mida allikad ei toeta.

Kokkuvõtlik liigitus — mis on üldtatari, mis Kaasani, mis mišäri:

Eesti tatarlaste omad, elavad kombed

Erinevalt ülalkirjeldatud üle-Volga-tatari (Kaasani) pühadest on ajaloolistel Eesti tatarlastel oma elavad, tänapäevased kombed, mis keskenduvad kogukonna kokkuhoidmisele, oma keele ja toidukultuuri hoidmisele ning oma pärandi ausale esindamisele. Nende hulka kuuluvad:

• Ühised kokkusaamised, kus valmistatakse ja süüakse toitu üheskoos — kogukondlik toidutegemine hoiab elus Eesti tatari toidukultuuri.

• Laatadel ja üritustel osalemine, kus esindatakse oma vähemusrahvuse organisatsiooni ning ajalooliste Eesti tatarlaste ehk oma ajalooliste sugulaste pärandit.

• Ajalooliste Eesti tatarlaste kultuurilise identiteedi säilitamine ja kujundamine.

Kogukonna liidu eesmärgid ja tegevus

Neid kombeid kannab kogukonda ühendav liit, mille eesmärgid on muu hulgas:

• Ajalooliste Eesti tatarlaste mišär tatari keele, kultuuri ja traditsioonide edendamine ning tutvustamine.

• Ajalooliste Eesti tatarlaste ühendamine ja nende huvide esindamine.

• Eesti mišär tatari keele talletamine, analüüsimine ja süstematiseerimine.

• Eesti tatarlaste keeleõppe korraldamine.

• Eesti tatarlaste toidukultuuri elushoidmine.

• Eesti mišär tatarlaste ajaloo, sealhulgas seotuse kõptšakkidega, uurimine ja dokumenteerimine.

• Ajalooliste Eesti tatarlaste esindamine ja mälestamine seoses vana muhameedlaste surnuaiaga.

• Koostöö Eesti Ajaloomuuseumiga, et Eesti tatarlaste ajalugu saaks arhiveeritud korrektselt ja ausalt, ilma venestamise mõjuta.

• Usuvabaduse ja inimeste isiklike valikute austamine.

Liidu tegevusvaldkonnad hõlmavad ajalooliste Eesti tatarlaste huvide esindamist, kogukondliku kokkukuuluvuse tugevdamist, Eesti tatarlaste kultuuri ja ajaloo järjepidevat tutvustamist ning Eesti mišär tatari keele talletamist ja selle õppe võimaldamist.

Sabantuy — kevadpüha

Sabantuy (tatari Saban tuyı) tähendab türgi keeltes „adra pidu/püha" (saban „ader" + tuy „pidu, püha") ja on põllumajanduslik tähtpäev, mis tähistab kevadiste põllutööde lõppu. Selle juured ulatuvad eelislami aega ning araabia rändur ibn Fadlan kirjeldas seda 921. aastal; algselt peeti seda enne külviaega ning islami ja kristluse levikuga muutus see ilmalikuks pühaks.

• Sabantuyd peavad tatarlased, baškiirid, kasahhid ja tšuvašid; baškiirid nimetavad seda Habantuy ja tšuvašid Akatuy.

• Kaasaegses vormis peetakse seda umbes 15. juunist 1. juulini pühapäeviti, algades küladest ja kulmineerudes suurlinnades, näiteks Kaasanis.

• Sabantuyd peab tatari diasporaa rahvusvaheliselt, sealhulgas Tallinnas, samuti Moskvas, Peterburis, Prahas, Istanbulis, Kiievis ja Taškendis; Hiinas on see tunnistatud vaimseks kultuuripärandiks.

Sabantuy võistlused

Sabantuy keskne võistlus on köräš (kurash) — traditsiooniline maadlus, milles vastased haaravad teineteist rätiku või vöö abil. Võitjast saab batır („kangelane") ja ta võidab auhindu, mis ulatuvad jäärast autoni. Muude võistluste hulka kuuluvad hoburatsutamine, kotijooks, posti mööda ronimine, muna-lusika jooks ja pottide purustamine.

• Posti mööda ronimise võistluses ronitakse umbes 15–25 meetri kõrgusele libedale postile, et kätte saada kukk või tikitud rätik.

• Kotijooks katab umbes 75–100 meetrit.

• learntatar.com loetleb Sabantuy munamänge nimedega kükäyle uyın / yomırqalı uyın ning kingituste kogumise kombe büllek cıyu, mille käigus koguti majapidamistest tikitud esemeid ja rätikuid.

Cıyın — suvine kogunemine ja nõukogude surve

Cıyın oli suvine rahvakogunemine, mida peeti kevadiste põllutööde ja heinateo vahel ning mille aeg määrati looduslike märkide järgi (näiteks „kui rukis õitseb"). Kuni 1920. aastateni oli see olulisem kui Sabantuy; bolševikud hävitasid selle ning kahe-kolme põlvkonna jooksul unustati see.

• 1925. aastal soovitas Tatari kommunistliku partei komitee ühendada kevadpüha Sabantuy suvise kogunemisega Cıyın ja nihutada Sabantuy külvijärgsesse aega.

• Eesmärk oli maha suruda Cıyın, mis oli kohalike asjade arutamise platvorm ja mida peeti nõukogude okupatsioonivõimu vastu suunatud rahulolematuse allikaks.

Narduğan — talvine pööripäevariitus

Narduğan on iidne talvise pööripäeva riitus tatarlaste ja teiste Volga piirkonna rahvaste seas, mida peetakse 21.–22. detsembril (ristiusustatud keräšen-tatarlastel 25. detsembrist 5. jaanuarini). Nimi tuleneb mongoli sõnast nar („päike") ja tatari sõnast tuğan („sündinud"), peegeldades austust päikese ja taevajumal Tengri vastu.

• Narduğani juurde kuulusid kostümeeritud majast-majja käigud, kus osalejad kehastasid karusid ja kitsi, riietusid vastassoo rõivaisse, moonutasid häält ja varjasid nägu.

• Moslemi vaimulikud olid sellele vastu kui paganlikule tavale; etnograaf H. Gatina dokumenteeris selle säilimist 20. sajandi algusesse.

• learntatar.com järgi kutsuti mišäri tatarlaste seas Narduğani nimeks „Raštuwa"; mišärid valmistasid maiust nimega „bawırsak" ja tegid abielu- ja saatuseennustusi, sealhulgas sõrmusega jääauust võetud vees.

• Mišäri aladel kandis pidupäeva munade värvimise komme nime „olı kön".

Teekultuur

Tee jõudis tatarlasteni „Suure teetee" (Great Tea Road) kaudu Kaasani kaudu 17.–18. sajandil; selle tõid Ida-Turkestani ja Buhhaara tatari kaupmehed, kes said seda Hiinast ja Indiast. Algul oli see eliidi jook, samal ajal kui lihtrahvas kasutas piimaga lahjendatud taqta çäy'd (telliskivitee). Serveeritud tee kvaliteedist sai perenaise külalislahkuse sümbol.

Pulma- ja peretavad

Traditsioonilise tatari pulma haripunkt on tee serveerimine koos magusa saiakese chak-chak'iga, mida pakutakse pruudi kostitusena; lauale seatakse maiustused, pirukad ja tee.

Eesti tatarlased ja need pühad

Eesti (ja Soome) tatari kogukond põlvneb mišäri tatarlastest, kes tulid alates 1860.–1870. aastatest kaupmeestena Nižni Novgorodi kubermangu Sergatši piirkonnast — paljud pered Aktuki külast — müües kangaid, karusnahku, rõivaid ja seepi. Eesti tatarlased on riigi suurim ajalooliselt moslemi kogukond.

• Eestis peetavat Sabantuyd korraldavad peamiselt hiljem sisse rändanud venekeelsed tatarlased ja baškiiri kultuuriühing, mitte ajaloolise taustaga Eesti tatarlased — näiteks Tallinna baškiiri kultuuriühingu „Agizel" kaudu ja Maardu Sabantuyna; Soome tatari kogukonnal lõpeb suvine noortelaager traditsiooniliselt Sabantuy pühaga.

• Kogudus Narva Muhamedi Kogudus registreeriti 1928 ja Tallinna Muhamedi Usuühing 1939; 1934. aasta rahvaloendus luges 170 moslemit (neist 166 tatarlast).

• Kevadist tähtpäeva tatari luuletaja Abdulla Tukay auks (Balalar Bäyräme, „laste tähtpäev”) peab Soome tatari kogukond; ajaloolise Eesti tatari kogukonna oma tava see ei ole.

Vaata ka

• Tatari kultuuripärand

• Tatari mütoloogia

• Tatarite ajalugu

Allikad: learntatar.com (Aygul Ahmetcan): Traditions, Saban tuyı, Winter rites — Narduğan, Cıyın, The Tatar tea culture; Vikipeedia: Sabantuy (en), Sabantui (et), Islam in Estonia, Finnish Tatars, Mishar Tatars, Volga Tatars; tatarstan.eu (Sabantuy); articlewedding.com (Tatar wedding traditions).