Tatari mütoloogia

Tatari mütoloogia on kihiline uskumuste süsteem, mis ühendab islamieelse tengristliku ja šamanistliku maailmapildi hilisema islamiga. Selle keskmes on kõrgeim taevajumal Tengri (tatari keeles Täñre), viljakusjumalanna Umay ning maa-vee jumalus Yer-Su (Cir-Su). Sellele vundamendile on ehitatud rikkalik loodusevaimude maailm — vee, maja, õue ja metsa "peremehed" (iyä / iyäse) — ning pahatahtlikud olendid nagu Albasty, Ubyr ja draakon Ajdaha. Suur osa sellest pärandist on üldine Volga (Kaasani) tatari ja sageli üle-türgi rahvapärimus.

Zilant, Kazani mütoloogiline draakon, kujutatuna 1909. aasta Kazani näituse plakatil (E. Firsov (1909); avalik omand; Wikimedia Commons)

Seotus mišäri tatarlastega: see mütoloogia on üldvolga-tatari ja suuresti üle-türgi pärand (Šüräle, Bichura, Albasty ja Ubyr esinevad tatarlaste, baškiiride ja teiste türgi rahvaste juures Altaist Volgani); learntatar.com ega ristkontrollitud allikad ei märgi ühtki neist eraldi mišäri-spetsiifilisena. Eesti (ja Soome) tatarlased on mišärid, kes rändasid 1870. aastatel kaupmeestena välja Nižni Novgorodi oblasti mišäri küladest, eeskätt Sergatši rajoonist (nt Aktuk ja Sergatš). Volga tatarlastena jagavad nad seda üldist mütoloogilist pärandit, kuid ükski allikas ei tõenda eraldi mišäri või eesti-tatari versiooni neist olenditest. See, et Sergatši-mišärid oleksid kandnud sama iyä-vaimude ja Šüräle/Ubõri pärimust, on põhjendatud oletus — täpsed vormid, nimed ja võimalikud kohalikud variandid jäävad allikates tõendamata ega tohi olla esitatud mišäri-spetsiifilisena.

Kokkuvõtlik liigitus — mis on üldtatari, mis Kaasani, mis mišäri:

Islamieelne maailmapilt: tengrism

Tatari kosmoloogia islamieelne kiht on tengristlik ja šamanistlik. Selle keskmes on kõrgeim taevajumal Tengri (tatari Täñre), keda austati türgi rahvaste, sealhulgas Volga tatarlaste ja bulgaaride seas; varaseim kirjalik tõend pärineb 8. sajandi Orhoni raidkirjadest. Pärast tatarlaste islamiusku pöördumist põimus see maailmapilt islami uskumustega.

• Umay — naiselikkuse ja viljakuse jumalanna, Maa-Ema põhimõte.

• Yer-Su / Cir-Su (Jer-Su) — maa-vee jumalus, kes kaitseb kodumaad ja loodust.

• Muistsed totemistlikud legendid viitavad loomadest põlvnevatele esivanematele nagu Aq Büre (Valge Hunt) ja Aq Yılan (Valge Madu), peegeldades inimese ja looma totemistlikku sidet.

Loodusevaimud: iyä ja veevaimud

Tatari mütoloogia kasutab loodusjõudude vaim-peremeeste kohta üldnimetust iyä / iyäse — tutelaarsete loodusevaimude süsteemi. Eriti rikkalik on veevaimude ring.

• Su iyäse — vee peremees; Su anasy — vee ema; Su qyzy — vee tütar; Yort iyäse — maja peremees; Abzar iyäse — õue- ja laudavaim.

• Su anasy ("Vee Ema") on kuulsaim tatari veevaim: pikkade juuste, suurte mustade silmade ja kulmudeta, elab vee all jõgedes, järvedes ja allikates ning tuleb kaldale juukseid kammima. Talle toodi ohvriks toitu, münte ja palveid vee puhtuse ja saagi õnnestumise nimel.

• Su babasy — vee-vanaisa (vana mees) ja tema traagiline tütar Su qyzy, kes elab veealuses palees.

• Abzar iyäse — laudavaim, kes kaitseb koduloomi (eriti hobuseid) ja võib võtta inimese või looma kuju.

• Öräk — vägivaldselt hukkunu vaim.

Majavaim Bichura

Bichura on türgi (tatari) mütoloogia majavaim, kes käitub nagu kolistaja: tõmbab hoiatuseks juustest, oigab, kiusab hobuseid, klõbistab ja lõhub väikseid esemeid ning jätab maha mudaseid väikeseid jalajälgi. Ta elab ahju taga või keldris. Learntatari järgi on ta lühike naine örpäk-peakattes, ning teda samastatakse rahvapärimuses sageli vene kikimoraga.

Metsavaim Šüräle

Šüräle on türgi mütoloogia metsavaim, eriti tatari ja baškiiri pärimuses. Tal on pikad sõrmed, sarv otsaesisel ning karvane keha; inimesena näib ta talupojana hõõguvate silmade ja tagurpidi jalas kingadega.

• Šüräle meelitab ohvreid tihnikusse ja kõditab nad surnuks, eksitab inimesi teelt ning peidab puuraiujate kirveid.

• Temast pääseb, kui pöörata riided pahupidi ja panna kingad valedele jalgadele, hüpata üle oja (ta kardab vett) või pigistada kinni tema pikad sõrmed; ühes tatari muistendis püütakse ta kinni, määrides vaiku hobuse selga, kellega talle meeldib ratsutada.

• Farit Yarullin lõi Tuqay poeemi põhjal esimese tatari balleti "Šüräle"; Sojuzmultfilm avaldas 1987. aastal animafilmi "Shurale" ja Tatarmultfilm 2014. aastal tatarikeelse versiooni.

Kurjad ja üleloomulikud olendid

Pahatahtlike olendite hulka kuuluvad vampiirlik Ubyr, naisdeemon Albasty ning draakon Ajdaha, kes muutub neiuks Yuxa-qyz.

• Ubyr on tatari (ja laiema türgi) pärimuse vampiirlik / elav-surnud olend, kes tungib inimkehasse ja asub hinge asemele, ilmudes eriti verejanulise vanaeide Ubyrly karchyk kujul; sõna seostatakse türgi sõnaga "obur" ("ahnitseja") ja algtürgi tüvega "ōp-" ("imema"). Teadusuuring eristab Ubyrly karchyki nelja rollis: kangelase abiline, tulehoidja, nõid ja libahunt.

• Albasty on türgi rahvaste seas Altai mägedest üle Kaukaasia kuni Volgani levinud naisdeemon, keda seostatakse sünnitajate ja magajate ründamisega (istub rinnale); kaitseks pandi magaja lähedale raudnuga või -käärid.

• Ajdaha (Azhdaha): tatari pärimuses muutub 100-aastaseks saanud madu draakoniks, kes elab tuhat aastat; ajdahasid ei leiduvat tatari aladel, vaid pilved kannavad nad meresaarele, ning neid võib näha pilvedes sabaga peksmas.

• Yuxa-qyz (draakoninaine): pärast tuhandet aastat saarel muutub draakon kauniks neiuks, kes abiellub oma tatari abikaasaga ja lõpuks õgib ta; ta tuntakse ära halva hingeõhu, tugeva veevajaduse ja naba puudumise järgi, ning isegi hüüe "Bismillahi" ei mõju talle.

Mütoloogia kirjanduses

Tatari luuletaja Ğabdulla Tuqay (1886–1913), moodsa tatari kirjanduse rajaja, ammutas sellest rahvapärimusest ainest. Talle omistatakse lastepoeem "Su anasy" (Vee Ema, 1908) poisist, kes varastab veevaimu kuldkammi, ning varane poeem "Šüräle" metsavaimust (kirjutatud 1906–1907, ajendatud Puškini teosest "Ruslan ja Ludmilla").

Vaata ka

• Tatari kultuuripärand

• Tatari kombed ja tavad

• Tatari keel

• Codex Cumanicuse mõistatused — kõik 50

Allikad: learntatar.com (autor Aygul Ahmetcan) — Tatar mythology, Tatar mythological creatures, Forest spirits, Ajdaha and Yuxa-qız, The evil spirit of Albastı; Vikipeedia artiklid Şüräle, Bichura (folklore), Tengri, Ğabdulla Tuqay, Upiór, Mishar Tatars, Mishar Tatar dialect; gramota.net; real.mtak.hu; khansden.substack.com; gabrielececconi.com.