Baranovid — tatari päritolu aadlisuguvõsa

Baranovid (saksapäraselt von Baranoff) on Baltimaade tuntuim tatari päritolu aadlisuguvõsa. Erinevalt moslemitest mišäri kaupmeestest, kellest põlvnevad tänased Eesti tatarlased, oli see varane, ristiusustatud ja baltisakslaseks sulanud liin — kuid selle tatari juur on hästi dokumenteeritud. Tallinnaga seob suguvõsa muu hulgas kindral Peter von Baranoff, kes siin sündis ja suri.

Tatari juur: mursa Baran (1430)

Suguvõsa päritolupärimuse järgi tuli esiisa, mursa Šdan hüüdnimega Baran (türgi-tatari „jäär” ehk oinas), 1430. aastal Moskvasse, tunnistas truudust suurvürst Vassili II-le (Pime) ja ristiti õigeusku; tema järglasi hakati kutsuma Baranovideks. Nimi tuleb hüüdnimest „baran” — türgi-tatari sõna oina kohta —, mida kajastab ka suguvõsa vapp (sõralla punasel väljal).

Teenistus ja tulek Eestisse

Baranovid teenisid Moskva sõjaväes: Feodor Baranov langes 1552 Kaasani piiramisel, Grigori Baranov Narva piiramisel. Teenete eest said nad läänistusi Eestis (Arroküll–Waetzi haru). Liivi sõja ajal vahetasid neli venda truuduse Vene tsaarilt Rootsi kuningale; kui Eesti läks Rootsi alla (Tävsina rahu 1595), astusid endised Vene bojaarid Rootsi teenistusse. Nii sai idast tulnud tatari suguvõsast Eesti maa-aadel.

Baltisaksa aadel: Baranovist Baranoffiks

Eestis võtsid Baranovid omaks luterluse ja kohandasid vene Baranov saksapäraseks kujuks Baranoff, sulades baltisaksa aadli hulka. Suguvõsa võeti Rootsi aadli hulka 1666, Eestimaa rüütelkonda 1745 (tunnistusega, et perekond kuulus kohalikku aadlisse juba 1592. aastast), Liivimaa rüütelkonda 1830 ja Saaremaa rüütelkonda 1843. Eestimaa rüütelkonna keskus oli Tallinnas Toompeal. Vene võimu all teenisid Baranovid impeeriumi kõrgete ametnike ja ohvitseridena kuni 1917. aasta revolutsioonini.

Peter von Baranoff (1843–1924)

Suguvõsa tuntuim tallinlane oli Peter von Baranoff, sündinud 9. mail 1843 Tallinnas (Reval) ja surnud 22. detsembril 1924 Tallinnas. Ta tõusis Vene keiserlikus armees ratsaväekindraliks, juhtis muu hulgas Sumõ husaaripolku ja keisrinna ulaanikaardiväge ning osales Vene-Türgi sõjas (1877–1878) ja Esimeses maailmasõjas; 1914. aasta Łódźi lahingu järel uuris ta kindral Rennenkampfi tegevust. Ta kuulus suguvõsa Arroküll–Waetzi harusse.

Seos Eesti tatarlastega

Baranovid näitavad Eesti tatari kohaloleku vanemat ja teistsugust kihti kui tänane kogukond. Nad on tatari päritolu, kuid ristiusustatud ja assimileerunud aadlisuguvõsa, kes jõudis Eestisse juba 16. sajandil sõjameeste ja mõisnikena — mitte osa 19. sajandi mišäri kaupmeeste rändest, millest kasvas välja Eesti moslemitatarlaste kogukond. Kahe loo ühine niit on üksnes kauge tatari juur; usu, keele ja kogukonna poolest on nad eri lood. Vt ka tatari sõdurid Eestis.

Allikad: Peter von Baranoff (Vikipeedia); The Baranov family (Ruggeri-Laderchi genealoogia); Baltic German nobility (Vikipeedia); Eesti tatari kogukonna allikad.