Tatari sõdurid Eestis
Tatari sõdurid on Eesti tatarlaste loo alguspunkt: esimesed tatarlased jõudsid Eesti aladele just sõduritena — 16. sajandil Liivi sõja vägedes ja 18. sajandil Vene impeeriumi garnisonides. Erru läinud sõduritest kasvas Tallinna esimene tatari kogukond.
Krimmitatari ihukaardiväe eskadroni ratsanikud Vene keisririigi armees, 1840. aastad — tatari muslimi sõdurid keisri kaardiväe mundris. (Heinrich Ambros Eckert; avalik omand; Wikimedia Commons)
Liivi sõda (1558–1583)
Esimesed tatarlased tulid Eestisse 1558, kui Vene vägede sõjakäiku Liivimaale juhtis endine Kaasani khaan, Kasimovi valitseja Šig-Alei — tema 40 000-mehelises väes teenis ka marisid ja baškiire. 1570 piiras Vene vägi Tallinna 40 000 mehega, kellest umbes 10 000 olid tatarlased ja teised Kaasani ning Astrahani rahvad. Osa sõdureid läks üle Rootsi kuninga poolele ja jäi siia; tuntuim oli tatari bojaar Bulaat Murssov, kes ühines 1577 Tallinna kaitsjatega. Liivi sõja tatarlastest väejooksikuist põlvneb ka Baltimaade tuntuim tatari päritolu aadlisuguvõsa — Baranovid.
Garnisonisõdurid ja Tatari agul (1721→)
Püsiv kogukond tekkis pärast Põhjasõda 1721, kui Eesti liideti Vene impeeriumiga. Aluse panid sõdurid, kes jäid pärast 25-aastast väeteenistust siia; impeeriumi poliitika soodustas erusõdurite ja eesti naiste abielusid — Tallinna Püha Vaimu koguduse 1794. aasta registrid näitavad korraga sõlmitud tatari madruste ja eesti naiste abielusid märkega „valitsuse korralduse järgi“. Erusõdurid ostsid maad ja ehitasid maju: tekkis Tatari asundus (Tatari Sloboda), mille peatänav on tänini Tatari tänav; Kadriorgu kutsuti „tatari pesaks“. Aastatel 1834–1862 elas Tallinnas umbes 50 moslemit, kel oli oma mošee ja imaam.
Sunnitöölised Paldiskis
Sõdurite kõrval saatis impeerium Eestisse ka moslemitest sunnitöölisi rannikukindlusi ehitama. Kuulsaim oli baškiiri talupojajuht ja bard Salavat Julajev, kes saadeti pärast Pugatšovi mässu (1775) eluks ajaks Paldiskisse ja suri seal 1800 — Paldiskit kutsuti „teiseks Siberiks“.
Sõdurid Eesti Vabariigi ja Soome teenistuses
Vaba Eesti ajal teenisid tatarlased Eesti kaitseväes — Ämer Arslanov, kes suri kaitseväelasena, sai esimese betoonääristusega tatari haua ja aupaugud. Teises maailmasõjas astusid kolm Eesti tatarlast vabatahtlikuna Soome relvajõududesse ja on tuntud soomepoistena: Ibrahim Zarip, Ahmed Haerdinov ja Raffik Moksanov.
Vaata ka
Allikad: Toomas Abiline ja Ringo Ringvee, „Estonia“, raamatus Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region (Brill, 2016), lk 105–127.
Vaata ka: Baranovid — tatari päritolu aadlisuguvõsa.