Kaasani piiramine ja langemine (1552)
Kaasani langemine 2. oktoobril 1552 lõpetas Kaasani khaaniriigi ja avas Volga Moskva idalaienemisele. See leht kirjeldab, kuidas linn langes ja miks — täiendusena üldülevaatele.
Kaasani piiramine ja vallutamine 1552. aastal Ivan Julma vägede poolt (Pyotr Shamshin (1811–1895); avalik omand; Wikimedia Commons)
Põhjused: Volga, kaubatee ja orjapüük
Sügavaim põhjus oli Moskva idalaienemine ja soov võtta kontrolli Volga kaubatee üle, mis ühendas põhja Astrahani ja Kaspia mereni. Kuldhordi lagunedes võistlesid Volga keskjooksu pärast mitu järglasriiki. Konflikti teravdas orjapüük: kaasani väesalgad rüüstasid Vene piirialasid ja viisid vange Kaasani turgudele või kaubitsesid nad Volga kaudu lõunasse Krimmi ja Osmanite vahendajatele — see oli khaaniriigi üks olulisi tuluallikaid.
Sajand nukuvõitlust: Moskva vastu Krimm
1487. aastal hõivas Ivan III Kaasani ja pani khaaniks nukuvalitseja Muhammadämini, kehtestades protektoraadi — Vene kaupmehed said vabalt kaubelda, kuid järgnesid ülestõusud (1496, 1500, 1505). 1521 vabanes Kaasan Moskva ülemvõimust ja sõlmis liidu Krimmi, Astrahani ja Nogai hordiga; Krimmi-meelne khaan ründas koos liitlastega Moskvat. Khaaniriik lõhenes Moskva- ja Krimmi-meelseks leeriks: 1545 kukutas Moskva-meelne mäss khaan Safa Giray ja pani troonile Moskva soosiku Kasimovi khaaniriigist pärit Šah Ali.
Regendikriis ja viimased aastad (1549–1552)
Safa Giray suri 1549 ja khaaniks sai tema kolmeaastane poeg Ütämeš-Giray ema Söjembike regentluse all. Võim oli nõrk ja Moskva kasutas seda ära. Varasemad sõjakäigud (1524, 1530, 1550) olid läbi kukkunud, kuid 1551 rajas Moskva Volga äärde Kaasanist ülesvoolu Svijažski puitkindluse (ehitas sõjaväeinsener Ivan Võrodkov), millest sai pealetungibaas. Samal aastal loovutati Volga läänekallas Moskvale ning Söjembike ja Ütämeš-Giray viidi Moskvasse vangi. Šah Ali pandi teist korda troonile, kuid 1552. aasta veebruaris aeti ta minema; Moskva-vastane leer kutsus appi Astrahani vürsti Jadegar Muhammadi ja nogaid. See oli viimane samm enne piiramist.
Piiramine (august–oktoober 1552)
Svijažskile toetudes jõudis Ivan IV (Julm) Kaasani alla umbes 150 000-mehelise sõjaväe ja 150 suurtükiga; väes olid vibulaskjad (streltsõd), Moskva ja Kasimovi ratsavägi ning vene ja välismaised suurtükiväelased ja sõjaväeinsenerid. Linna kaitses hinnangute järgi 30 000 – 75 000 meest (osa allikaid loeb sisse ka tšeremissid ehk marid, keda oli umbes 20 000). Piiramine algas 22.–23. augustil; 29. augustist pommitasid Vene suurtükid linna. Võrodkov ehitas umbes 12 meetri kõrguse puust piiramistorni, millele paigaldati kümme raske- ja 50 kergesuurtükki. Otsustavaks said püssirohumiinid: sõjaväeinsenerid (kroonikad nimetavad juhiks inglase, keda kutsuti Rozmõsl) lasid õhku linna maa-aluse veevõtukoha, jättes kaitsjad joogiveeta. 2. oktoobril lõhati müür Nogai ja Ataliki värava juures ning järgnes üldrünnak, mille käigus linn langes.
Veresaun ja tagajärjed
Kaotused olid ränkad ja arvud allikati erinevad. Vene poole kaotusteks loetakse umbes 15 355 meest; kaasani poolel räägivad allikad kuni 65 000 hukkunust ja kadunust (sh tsiviilelanikud), teised hinnangud on madalamad (umbes 20 000). Linn rüüstati, mošeed hävitati ja khaaniriik liideti Vene tsaaririigiga; khaan Jadegar Muhammad võeti vangi ja hiljem ristiti. Algas sunniviisiline ristiusustamine, millest sündisid kräšenid — ristitud tatarlased. Võidu mälestuseks püstitati Moskvasse hiljem Vassili Õndsa katedraal. Edasine — annekteerimise pikaajalised tagajärjed — on kirjas üldülevaates.
Seos meiega
Kaasani langemine on eeskätt kaasani tatarlaste katastroof. Mišärid olid 1552. aastaks juba ammu Vene riigi teenistustatarlased — osa Kasimovi ratsaväest võitles isegi Moskva poolel. Eesti tatarlaste liin jookseb mišäride, mitte kaasanlaste kaudu.
Allikad: Siege of Kazan (Vikipeedia); Khanate of Kazan (Vikipeedia); Russo-Kazan Wars (Vikipeedia); Kaasani khaaniriik (et.Vikipeedia); Kazan Falls to Ivan the Terrible (History Today).