Edigü (Jedigei)
Edigü (u 1352–1419; tatari eeposes Idegäj, vene vahendusel tuntud ka kujul Jedigei) oli mangõti hõimust pärit väejuht, kes valitses Kuldhordi selle languse ajastul faktiliselt ainuvalitsejana ja rajas Nogai hordi. Tema elust sündis tatari rahvaste suurim eepos — mille Nõukogude okupatsioonivõim 1944. aastal keelustas.
16. sajandi illustreeritud kroonika miniatuur, mis kujutab Kuldhordi emiiri Edigu (Idegei) sõjaretke aastal 1408 (Anonymous illuminators of the Illustrated Chronicle (Litsevoi svod), 1560s–1570s; avalik omand; Wikimedia Commons)
Tõus võimule
Edigü isa Kutlukija hukati 1378, kui too oli sattunud vastuollu khaan Tohtamõšiga. Edigü teenis algul Tohtamõši väejuhina, siis pöördus tema vastu ja liitus Timuriga. 1397 sai temast Timur-Kutlugi liitlasena Kuldhordi vägede ülemjuhataja ning sellest peale valitses ta riiki ligi paarkümmend aastat nukukhaanide kaudu — ise khaanitroonile pretendeerimata, sest ta polnud Tšingis-khaani soost.
Vorskla lahing (1399) ja võimu tipp
1399 purustas Edigü Vorskla jõel Tohtamõši ja Leedu suurvürsti Vytautase ühisväe — see oli üks keskaja Ida-Euroopa otsustavamaid lahinguid. 1406 lasi ta Siberis tappa oma vana vaenlase Tohtamõši. Pärast Timuri surma (1405) kasvas Edigü võim veelgi: ta valitses ka Horezmi (kuni 1412). 1408 korraldas ta suure sõjakäigu Venemaa vastu — põletas Nižni-Novgorodi, Rostovi ja teisi linnu ning piiras Moskvat, kes polnud aastakümneid andamit maksnud.
Langus ja surm
1412–1413 kaotas Edigü kontrolli tähtsamate linnade üle ja taandus Horezmi. 1419 tappis ta Tohtamõši viimane ellujäänud poeg Kadõr Berdi. Edigüst sai postuumselt mangõti uluse — hilisema Nogai hordi — rajajakuju; tema dünastia püsis seal umbes kaks sajandit. Tema järeltulijatest said hiljem Moskva vürstisuguvõsad Urusovid ja Jussupovid.
Eepos „Idegäj“
Edigü elust kasvas välja tatari ja teiste Kuldhordi järglasrahvaste suurim suuline eepos „Idegäj“ — üle 10 000 värsirea, mida improviseerivad laulikud kandsid ette veel 20. sajandi alguseni. See on tatari rahvuseepos, mille versioone tunnevad ka nogaid, baškiirid, kasahhid ja teised türgi rahvad.
1944: eepose keelustamine
9. augustil 1944 võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu otsuse Tatari parteiorganisatsiooni „ideoloogiatöö vigadest“, mis mõistis hukka Kuldhordi ajaloo uurimise kui „reaktsioonilise feodaalriigi ülistamise“ ja keelustas nimeliselt eepose „Idegäj“ populariseerimise. Tatari ajalooteadus ja rahvuseepos olid Nõukogude okupatsioonivõimu käsul aastakümneteks tabu — samasugune ajaloo kustutamine, nagu tabas okupatsiooni all Eesti tatarlaste kogukonda. Eepos rehabiliteeriti ja avaldati täielikult alles perestroika ajal.
Vaata ka
Allikad: Wikipedia artikkel „Edigu“; ÜK(b)P KK 9. augusti 1944 otsuse käsitlused tatari ajalookirjanduses (nt Kazani ülikooli uurimused); Mardjani fondi väljaanne „Tatar folk epic Idegei“. Sünniaasta u 1352 ja eepose pikkus on hinnangulised.