Kuldhord

Kuldhord (ka Džutši ulus ehk Kõptšaki khaaniriik) oli 13.–15. sajandi suurriik, mis valitses steppe Doonaust Siberini ja mille keskus oli Volga alamjooksul. Alguselt Mongoli impeeriumi loodeosa, muutus see kiiresti türgikeelseks kõptšaki riigiks — ja just Kuldhordi ajastul kujunes välja tänapäeva tatari rahvaste, sealhulgas mišäride maailm.

Kaart Kuldhordi ulatusest Euraasias umbes aastal 1300, kuldkollasega esile tõstetud, koos naaberriikidega (Base map naturalearthdata.com (public domain); released under CC0; avalik omand; Wikimedia Commons)

Sünd (1236–1242)

Tšingis-khaani pojapoeg Batu (u 1205–1255) ületas 1235–1236 Volga ja purustas Volga Bulgaaria; detsembris 1240 langes Kiiev. Pärast Kesk-Euroopa sõjakäigust naasmist koondas Batu oma valdused ja rajas 1240ndate alguses Volga alamjooksule pealinna Sarai. Batu dünastia valitses riiki järjepidevalt kuni 1359. aastani.

Riik ja rahvas: mongoli eliit, kõptšaki rahvas

Valitsev kiht oli mongoli päritolu, kuid rahvastiku enamiku moodustasid kõptšakid ja teised türgi rahvad — riik asendas varasema kõptšakkide-kuumenite hõimuliidu ja türgistus paari põlvkonnaga. Nimi „Kuldhord“ on hilisem; kaasaegsed kutsusid riiki Džutši uluseks, ajalookirjanduses käibib ka Kõptšaki khaaniriik. Riik oli kirju: tatarlased, bulgarid, kõptšakid, mordvalased, venelased, kreeklased ja teised elasid sama võimu all.

Islam ja õitseng

Islami võttis khaanidest esimesena vastu Berke (valitses 1257–1266), kuid riigiusuks sai islam Özbeg-khaani ajal (1312–1341): 1314 ehitas ta Solkhati mošee Krimmis ja umbes 1315. aastaks oli hord islamiusuline. Özbegi aeg oli ka riigi võimsuse tipp. Uus pealinn Sarai Berke kasvas keskaja maailma suurimate linnade hulka — hinnangud ulatuvad sadade tuhandete elanikeni.

Kuldhordi ajastust pärineb ka kõptšaki keele suurim allikas: Codex Cumanicus, mille vanim osa on koostatud umbes 1303. aastal just hordi aladel kaubelnud eurooplaste jaoks. Sama keeleliini juurde kuulub mišäri keel.

Langus ja lagunemine

Pärast Batu dünastia katkemist 1359 nõrgestasid riiki troonitülid. Kulikovo lahing (1380) ja eriti Timuri laastav sõjakäik 1395 murdsid hordi jõu. 15. sajandil lagunes riik järglaskhaaniriikideks: Nogai hord (15. sajandi algus), Kaasani khaaniriik (1438), Krimmi khaaniriik (1443), Astrahani khaaniriik (1459) ja Siberi khaaniriik; viimane riismete-riik, Suur Hord, hääbus 16. sajandi alguseks.

Kuldhord ja tatarlased

Tatari rahvaste jaoks on Kuldhord võtmeajastu. Volga keskjooksust sai „sulatusahi“, kus Volga Bulgaaria pärijad ja kõptšakid sulasid kokku Volga tatarlasteks; Kaasani khaaniriik oli Kuldhordi otsene järglane. Mišäride kujunemislugu käib sedasama rada: Kuldhordi ajal rajasid kõptšakid kindlusi Meštšera alale Oka ja Sura kandis ning mišäride etniline pale kujunes lõplikult umbes 1400–1500 Kasimovi khaaniriigis — samuti Kuldhordi järglasriigis. Mišäri murre on säilitanud arhailisi kõptšaki jooni tänini.

Vaata ka

• Tatarite ajalugu

• Kaasani langemine ja Tatarstan

• Volga viikingid: varjaagid

• Codex Cumanicus ja kõptšaki-kuumeni keel

• Krimmi tatarlased

• Edigü (Jedigei)

• Kasimovi khaaniriik

• Teenistustatarlased

• Volga Bulgaaria

• Kõptšaki stepp (Dešt-i Kõptšak)

• Hasaari kaganaat

• Mišäri tatarlaste tee Tallinna

Allikad: Wikipedia artiklid „Golden Horde“, „Batu Khan“; Eesti Entsüklopeedia ja Vikipeedia „Kuldhord“; Abiline ja Ringvee (Brill, 2016) mišäride kujunemise kohta. Suurte linnade rahvaarvud on keskaja hinnangud.