Eesti ajalugu
Eesti lugu, mille sisse Eesti tatarlaste saatus põimub — sõjaeelne vabariik, 1939. aasta pöördepunkt ja Teine maailmasõda.
28. september 1939: Surmatants kahe kuradi vahel saatana pilgu all
28. septembril 1939 toimusid Moskva Kremlis peaaegu üheaegselt kaks läbirääkimist, mis mõlemad viisid Eesti Vabariigi hukuni: Nõukogude Liidu ja natsi-Saksamaa vaheline piiri- ja s…
Loe →Jätkusõda
Jätkusõda (1941–1944) oli Soome ja Nõukogude Liidu vaheline sõda, mis oli osa Teisest maailmasõjast ja järgnes 1939.–1940. aasta Talvesõjale. Soome võitles selles Natsi-Saksamaa ka…
Loe →Miks Nõukogude impeerium lagunes
Miks varises kokku impeerium, mida hoiti koos maailma suurima armee, tuumarelvade ja poole sajandi hirmuga? Ühte põhjust ei ole — ajaloolased vaidlevad kaalude üle tänini —, kuid k…
Loe →Molotovi-Ribbentropi pakt
Molotovi-Ribbentropi pakt on 23. augustil 1939 Moskvas sõlmitud leping Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Ametlikult kandis see nime „mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõuk…
Loe →Salajane sõjakuulutus: pakt, baasid ja kuritegu Eesti vastu
See lehekülg esitab argumendi. 1939. aasta Molotov–Ribbentropi pakti ja selle tagajärgi Eestile ei pea käsitama diplomaatiana, vaid kuriteona: pakti salaprotokoll oli varjatud kokk…
Loe →Süütu Eesti: tatarlaste hea elu enne 1939 ja eestlased Nürnbergis
Enne 28. septembrit 1939 elasid moslemid — peamiselt mišäri tatarlased — vabas Eestis väga hästi. Eesti oli süütu: mitte sõja õhutaja, vaid ohver, keda Stalin ja Hitler sundisid. O…
Loe →Talvesõda
Talvesõda (30. november 1939 – 13. märts 1940) oli Nõukogude Liidu kallaletungisõda Soome vastu: 105 päeva, mil maailma suurima armeega riik püüdis alistada 3,7 miljoni elanikuga d…
Loe →Tartu rahu
Tartu rahu (2. veebruar 1920) oli rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, mis lõpetas Eesti Vabadussõja (1918–1920) ja andis Eestile tema esimese de jure rahvusvahel…
Loe →