Eesti tatarlaste ajalugu

Rakvere tatari kalmistu

Rakvere tatari kogukonnal oli oma islami kalmistu — nii nagu Tallinnas ja Narvas. Muinsuskaitse aastaraamatu järgi tekkisid 19. sajandi keskel elavnenud tatari kaupmeeste tegevusega islami kalmistud Narvas ja Rakveres, lisaks Tallinna omale.

Rakvere muhamedi kalmistu

Rakvere muhamedi (tatari) kalmistu. Foto: Robert Treufeldt (CC BY 4.0), Wikimedia Commons.

Munitsipaliseerimine 1941

Kalmistu kuulus Muhamedi usuühingu valdusse. 1940. aasta Nõukogude okupatsioon saatis usuühingud laiali ja kalmistud munitsipaliseeriti. Rakvere kalmistu üleandmise akt Rakvere Linna Täitevkomitee kommunaalmajanduse osakonnale on dateeritud 1. aprilliga 1941 (dokument Timur Seifulleni erakogus). Sellega läks kogukonna matmispaik võimude kätte.

Seos laiema mustriga

Rakvere kalmistu kuulub samasse loosse kui Tallinna ja Narva tatari kalmistud ning teised okupatsiooni ajal hävitatud Eesti kalmistud.

Vaata ka

Allikad: Carl-Dag Lige ja Oliver Orro, „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud” — Muinsuskaitse aastaraamat 2007. Toomas Abiline ja Ringo Ringvee, „Estonia” — Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region (Brill, 2016), lk 105–127 (munitsipaliseerimine, Rakvere akt 1941).

hävitatud kalmistusäilinud pühapaikümbermatmine (Liiva)hauakivid rannakindlustuseksrüüstatud pühakodarüüstatud hiisvähemusrahva kogukondPunktid on ligikaudsed asukohad; iga viib vastava artiklini. Kaart hõlmab kogu Eestit — Tartu ja Ruhnu jäävad lõunasse, Rakvere, Narva ja Peipsi vanausulised itta. Liigutamiseks kasuta kahte sõrme, suumimiseks Ctrl + kerimine.