Tallinna tatarlaste elu
Tallinn oli Eesti tatarlaste vanim ja püsivaim keskus. Kui Narva kogukond hävis Teises maailmasõjas, siis Tallinna oma elab edasi tänini. Linna tatari lugu ulatub 18. sajandi sõduriasundusest läbi sõjaeelse vabariigi kaupmeeste õitsengu kuni taasiseseisvunud Eesti moslemikoguduseni.
Sõduritest asundus
Tallinna tatari kogukonna vanim kiht pärineb 18. sajandi sõduritest, kes jäid pärast pikka väeteenistust linna. Erusõdurid ostsid maad ja ehitasid maju — tekkis Tatari asundus (Tatari Sloboda), mille peatänav kannab tänini nime Tatari tänav; Kadriorgu kutsuti tatarlaste rohkuse tõttu „tatari pesaks“. Aastatel 1834–1862 elas Tallinnas umbes 50 moslemit, kel oli oma mošee ja imaam. 20. sajandi algul üüris kogukond usupühade jaoks ruume Vene turu ääres asuvas tuletõrjemajas.
Tuletõrjemaja Vene turu ääres, kus moslemid 20. sajandi algul palvusi pidasid. Foto: Tallinna Linnamuuseum.
Kaupmeeste linn
Pärast pärisorjuse kaotamist 1861 saabus Nižni-Novgorodi kandist uus laine — mišäri kaupmehed. Kaupmees Zakir Zakerov, kellel oli Viru väljaku ääres edukas rõivapood, tõi oma kodukülast korraga kümmekond noormeest õpipoisteks. 1930ndatel olid Tallinna tuntumad tatari äripidajad karusnahakaupmehed Sibgadulla ja Hairulla Mähdejev ning Fateh Zakerov ja pitsikaupmees Umiar Zarip. Rändkaupmehed müüsid kangast, pitsi, karusnahku ja saapapaelu, käies kaubaga uksest ukse.
Teadaolevad Tallinna tatari kauplused ja nende asukohad:
Zakir Zakerov — rõivapood Viru väljaku ääres.
Sibgadulla Mähdejev — karusnahakauplus Gonsiori tänaval.
Hairulla Mähdejev ja Fateh Zakerov — karusnahakauplus Aia tänaval.
Umiar Zarip — pitsipood Sauna ja Väike-Karja tänava nurgal.
Umiar Aizatullin — rõiva- ja tekstiilipood Tartu tänav 9.
Palve- ja koolikohad asusid mulla korteris Raua tn 57 (ka pühapäevakool) ja Suve tn 4 palvelas.
Usuelu ja seltsielu
1930ndatel peeti reedepalvusi mulla korteris Raua tänav 57 ja palveruumis Suve tänav 4; pühade ajal kogunes 60–70 tatarlast. Vaimulikku elu juhtis imaam Adiatulla Minahztetin (haridus Kaasanis ja Buhaaras) koos muezzin Ismael Devlet-Šahhiga. Tallinna Muhamedi usuühing sai juriidiliseks isikuks 13. märtsil 1940. Tegutses Tatari Kultuuriselts, mille juhatuse moodustasid kogukonna auväärsed mehed; oli koor ja pühapäevakool, mis tegutses Sibgadulla Mähdejevi majas Raua tn 57 (õpetaja Arif Rami Soomest).
Kombed ja kodu
Tatarlaste seltsielu oli elav: kasutati nii islami kui kristlikku kalendrit ning kõrvuti moslemipühadega tähistati jõule ja lihavõtteid (kuuske tuppa ei toodud, kuid tehti kingitusi ja värviti mune). Kodud sarnanesid eestlaste omadega, ent seintel olid vaibad ja aujärg kuulus samovarile — tee oli tähtis. Peeti kinni sealiha keelust; populaarseim liha oli hobuseliha. Tatarlased elasid tihedalt läbi ja hoolitsesid vaesemate liikmete eest.
Eesti tatarlased teelauas 1930. aastatel. Foto: Tallinna Linnamuuseum.
Surnuaed
20. sajandi algul rajas Sibgadulla Mähdejev Siselinna kalmistu kõrvale tatarlaste surnuaia, ümbritses selle kivimüüri ja poolkuudega raudväravaga. Surnuaed oli aastakümneid kogukonna selgroog. Nõukogude okupatsiooni ajal see hävitati: 1944. aasta pommitamises sai kuivendus kahjustada ja seda ei lubatud parandada, sest maa oli võõrandatud ja võimul olid sellega teised plaanid; 1950ndatel suleti surnuaed ja sugulased maeti ümber Liiva kalmistule, vanale alale rajati autobaas ja bensiinijaam.
Okupatsioon ja tänapäev
1940. aasta Nõukogude okupatsioon saatis usuühingud laiali. Narva hävimise järel kolisid sinna jäänud tatarlased suuresti Tallinna, kuid vana kogukond hääbus okupatsiooni all nähtamatuks. 1988, perestroika ajal, asutasid sõjaeelsete juurtega tatarlased Tatari Kultuuriseltsi (esimees Timur Seifullen); 1989 taastati Tallinna Islami Kogudus, millest sai kõiki Eesti moslemeid ühendav Eesti Islami Kogudus. Tänapäeval on Tallinn taas Eesti tatarlaste peamine kodu — 2011. aasta loenduse järgi elas linnas 1012 tatarlast.
Vaata ka
Allikad: Toomas Abiline ja Ringo Ringvee, „Estonia“, raamatus Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region (Brill, 2016), lk 105–127; eestitatarlased.ee. Nimekujud erinevad allikais (Mähdejev ~ Megdejev).