Eesti tatarlaste ajalugu

Narva tatari kalmistu

Narva tatari kogukonnal oli oma islami kalmistu — nii nagu Tallinnas ja Rakveres. Narva oli Tallinna kõrval Eesti tatarlaste teine keskus, kus kogukonna enda hinnangul elas umbes pool Eesti tatarlastest. Narva kalmistu kadus koos kogu Narva vana kogukonnaga — okupatsiooni, sõja ja ümberasustamise koosmõjul.

Siivertsi kalmistu Narvas umbes 1920–1941

Siivertsi kalmistu Narvas umbes 1920–1941. Narva tatari kalmistu täpne asukoht pole teada; see ajastupilt näitab tolleaegset Narva kalmistut. Foto: teadmata autor (avalik omand), Wikimedia Commons.

Kogukond ja kalmistu

Muinsuskaitse aastaraamatu ülevaade kinnitab, et 19. sajandi keskel elavnenud tatari kaupmeeste tegevusega tekkisid islami kalmistud Narvas ja Rakveres, lisaks Tallinna omale. Narva Muhamedi Kogudus registreeriti 18. mail 1928; kogukond pidas Kiriku tänav 2 ruumides laste õhtukooli ja veetis suvi Narva-Jõesuus. 1935. aastal avati Narvas Kiriku tänaval Eesti esimene mošee.

Munitsipaliseerimine ja häving

1940. aasta Nõukogude okupatsioon saatis Narva ja Tallinna usuühingud laiali. Usuühingutele kuulunud kalmistud Tallinnas, Narvas ja Rakveres munitsipaliseeriti — Rakvere kalmistu üleandmise akt on dateeritud 1. aprilliga 1941 (dokument Timur Seifulleni erakogus). Saksa okupatsiooni ajal registreeriti Narva kogudus 1943 uuesti (81 liiget, vaimulikuks juhiks Zinnätulla Seifullin), kuid 6.–7. märtsil 1944 hävitas Nõukogude õhuvägi pommitamises Narva. Pärast sõda ei lubatud vanu narvakaid tagasi; linn asustati ümber ja Narva tatarlased kolisid suuresti Tallinna. Sellega kadus Narva tatari kogukond — ja tema kalmistu — nähtamatuks.

Seos laiema mustriga

Narva kalmistu kuulub samasse loosse kui Tallinna tatarlaste surnuaed, juudi ja baltisaksa kalmistud: okupatsiooni ajal kaotasid vähemuskogukonnad oma matmispaigad. Vt hävitatud kalmistute koondlehte ja kommunistlikke kuritegusid Eesti vähemuste vastu.

Vaata ka

Allikad: Carl-Dag Lige ja Oliver Orro, „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud“ — Muinsuskaitse aastaraamat 2007 (islami kalmistud Narvas ja Rakveres); Toomas Abiline ja Ringo Ringvee, „Estonia“ — Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region (Brill, 2016), lk 105–127 (Narva kogudus, munitsipaliseerimine, Rakvere akt 1941).

hävitatud kalmistusäilinud pühapaikümbermatmine (Liiva)hauakivid rannakindlustuseksrüüstatud pühakodarüüstatud hiisvähemusrahva kogukondPunktid on ligikaudsed asukohad; iga viib vastava artiklini. Kaart hõlmab kogu Eestit — Tartu ja Ruhnu jäävad lõunasse, Rakvere, Narva ja Peipsi vanausulised itta. Liigutamiseks kasuta kahte sõrme, suumimiseks Ctrl + kerimine.