Lend-Lease ja Nõukogude Liit Teises maailmasõjas
Lend-Lease oli Ameerika Ühendriikide programm, mille kaudu USA (ja paralleelselt Suurbritannia) varustas Teise maailmasõja ajal oma liitlasi, sealhulgas Nõukogude Liitu, sõjatehnika, kütuse, toidu ja toorainega. See on oluline taust mõistmaks, kui suurel määral sõltus Eestit hiljem okupeerinud Nõukogude Liit sõja üleelamisel lääne abist.
Kuigi paljudes ringkondades jäetakse see tähelepanuta, ei kallutanud NSVL-ile saadetud Ameerika Lend-Lease’i abi mitte üksnes kaalukaussi Ida-Euroopas, vaid tegi võimalikuks võidu Vene rindel.
— Lend-Lease and the Eastern Front, The National WWII Museum (tsitaat artiklist).
Maht
Nõukogude Liit sai Lend-Lease’i kaudu abi umbes 11,3 miljardi USA dollari väärtuses. Abi ei piirdunud relvade ja tankidega — suurima ja sageli asendamatu osa moodustasid logistika, tooraine ja toit.
Kus abi oli otsustav
Kõige otsustavam üksik panus oli motoriseeritud transport — veokid. Kaasaegne pealetung sõltub sellest, kui kiiresti saab liigutada vägesid, suurtükke ja varustust; just selle liikuvuse andsid Punaarmeele lääne veokid (eeskätt Studebakerid), tehes võimalikuks 1943.–1945. aasta kiired suurpealetungid. Kütus ja toit hoidsid sõjamasinat käigus, kuid ilma veokiteta oleks Nõukogude pealetung logistikasse soikunud — seepärast peetakse just transporti Lend-Lease’i kõige otsustavamaks abiks Nõukogude Liidule.
Veokid ja transport: USA tarnis ligi 427 000 veokit — umbes poolteist korda rohkem, kui Nõukogude Liit ise sõja ajal tootis. Läänest saadud veokid moodustasid 1945. aastaks ligikaudu kolmandiku Punaarmee veokipargist (kandevõimest umbes poole).
Lennukikütus: USA tarnis üle 2,6 miljoni tonni naftasaadusi — ligi 58% Nõukogude Liidu lennukikütusest ja ligi 90% kõrgoktaanilisest kütusest, mida Nõukogude Liit ise toota ei suutnud.
Alumiinium ja toit: märkimisväärne osa lennukite ehituseks vajalikust alumiiniumist ja Punaarmee toidust (sh konservliha, nisu, suhkur) pärines Lend-Lease’ist.
Relvastus: tarniti ka tuhandeid lennukeid ja soomusmasinaid, ehkki nende osakaal Nõukogude kogutoodangus oli väiksem kui logistika ja tooraine oma.
Nõukogude käsitlus
Külma sõja ajal väitsid Nõukogude ametnikud, et Lend-Lease moodustas vaid umbes 4% Punaarmee varustusest. Ajaloolased peavad seda arvu tugevalt alahinnatuks — see arvestas tõenäoliselt vaid varaseid tarneid ja oli poliitilistel põhjustel vähendatud, et vältida lääne panuse tunnustamist.
Seos Eesti looga
Kibe vastuolu: sama Nõukogude Liit, mis püsis sõjas suuresti lääne abi najal, okupeeris ja laastas seejärel Eestit ja teisi Balti riike.
Allikad: The National WWII Museum: Lend-Lease to the Eastern Front; Lend-Lease (üldkäsitlus). Arvandmed on ristkontrollitud avalike allikatega.
Pildid raamatust
