Mõigu kalmistu

Mõigu kalmistu (saksa keeles Friedhof von Moik) oli Tallinna baltisaksa aadli ja jõukama kodanluse kalmistu. See on üks kalmistuid, mille NSVL okupatsioonivõim maha tegi; vt hävitatud kalmistute koondlehte.

Mõigu kalmistu. Foto: Ilme Parik (CC BY-SA 3.0 ee), Wikimedia Commons.

Ajalugu

Kalmistu rajati 1774. aastal pärast Katariina II 1771.–1772. aasta käsku, mis keelas matmise kirikutesse ja nende lähedusse (peamiselt katkuohu tõttu). See oli Toompea koguduse jõukamate ja aadlike matmispaik ning asus Toompea toomkiriku hallataval maal. Kalmistu tegutses üle 170 aasta, 1774. aastast Teise maailmasõja järelaastateni.

Hävitamine okupatsiooni ajal

Umbes 1950–1951 tegi okupatsioonivõim kalmistu täielikult maatasa. Hauakive kasutati sadamamüüride ja kõnniteede ehitamiseks mujal linnas; jälgegi kalmistust ei jäänud.

Tänapäev

Endise kalmistu ala (lennujaama läheduses) on maha jäetud ja võsastunud. Matmispaigast on säilinud vaid koguduse matmisraamatud ja mõned vanad plaanid; ala kaitse alla võtmist on kavandatud.

Seos Eesti tatarlastega

Mõigu kalmistu kuulub samasse mustrisse kui tatarlaste surnuaed ja Kopli kalmistu: okupatsioonivõim hävitas mitte-vene koguduste matmispaigad. Vt kommunistlikud kuriteod Eesti vähemuste vastu.

Ajalooline foto (Johan Naha, Rahvusarhiiv, õigustega piiratud — vaadatav ajapaik.ee-s): vana Mõigu kalmistu ajapaik.ee-s.

Vaata ka

• Hävitatud kalmistud Tallinnas

• Kalmistu kui kogukonna selgroog (tatarlaste kalmistu)

• Tallinna vana juudi kalmistu

• Kopli kalmistu ja kalmistupark

• Kalamaja kalmistu

Allikad: Wikipedia „Mõigu cemetery“; Estonian World: the vanished cemeteries of Tallinn.