Tatari keel
Tatari keel
Tatari keel on turgi keel, mis kuulub kõptšaki haru Volga rühma (kõptšaki-bolgari alarühm). Emakeelena kõneleb seda hinnanguliselt neli kuni kuus miljonit inimest — Wikipedia annab umbes 4 miljonit emakeelset kõnelejat (2020) ja ligi 810 000 teise keele kõnelejat, learntatar.com nimetab umbes kuut miljonit. Keele kodumaa on Volga–Uurali piirkond Venemaal; UNESCO ohustatud keelte atlas liigitab tatari keele haavatavaks (vulnerable).
Esimene tatari ladina tähestik (Jañalif) võrreldes tatari araabiakirjaga, ajakirjast Jañalif, 1928 (Unknown (from the magazine "Jañalif", 1928); CC BY-SA 3.0; Wikimedia Commons)
Tatarlased on kõptšaki-bolgari juurtega turgi rahvas. Nende keel on lähisugulane baškiiri keelega ning kuulub samasse laiemasse kõptšaki ossa nagu kumõki, karatšai-balkaari ja krimmitatari keel.
Murded
Tatari keelel eristatakse kolme peamist murret:
kesk- ehk Kaasani murre — enamusmurre ja tatari kirjakeele alus;
lääne- ehk mišäri murre — kõvad k ja g kurgupõhja q/ğ asemel, teistsugused afrikaadid; seda murret kõnelevad Eesti tatarlased;
Siberi tatari murre — eristab afrikaadi ts-na ja c-na j; osa teadlasi peab seda eraldi keeleks.
Selle kogukonna keel on läänemurre ehk mišäri. Sellele on pühendatud eraldi artikkel „Mišäri murre”.
Häälikuharmoonia
Nagu teisteski turgi keeltes, on tatari keele kesksed reeglid vokaalharmoonia ja konsonantharmoonia. Vokaalharmoonia tähendab, et ühe sõna täishäälikud on kas kõik eesvokaalid või kõik tagavokaalid, ja liited kohanevad tüve järgi (eesvokaalne või tagavokaalne kuju). Konsonantharmoonia seob liite algushääliku tüve viimase häälikuga. Need reeglid määravad suure osa tatari käänamisest ja pööramisest.
Kiri
Tatari keelt on kirjutatud kolmes tähestikus (learntatar.com; Wikipedia „Tatar language”):
araabia kiri — kuni 1928 (vana kiri kuni 1920, uus kiri 1920–1928); mõni diasporaakogukond kasutab seda tänini;
ladina kiri (Jaꞑalif) — 1928–1939;
kirillitsa — 1939. aastast tänini, kehtestati nõukogude okupatsioonivõimu ajal kogu Nõukogude Liidus. 1999. aastal võttis Tatarstan vastu ladina tähestikule ülemineku seaduse, mille Venemaa föderaalseadus 2002. aastal tühistas.
learntatar.com kirjeldab ladina tähestikku kui alternatiivi kirillitsale, „mille Nõukogude Liit jõuga kehtestas”, ning märgib, et ladina kirja on taaselustanud diasporaa, sealhulgas Soomes. See haakub Eesti tatarlaste tavaga: kogukond kirjutab oma keelt ladina tähtedega (selle projekti eesti tatarlaste tähestik) ega kasuta kirillitsat ega vene keelt.
Seos Eesti tatarlastega
Eesti tatarlaste emakeel on tatari keele läänemurre (mišäri). Kirjakeel, mida õpetatakse Tatarstanis, põhineb Kaasani murdel ja kirillitsal; Eesti kogukond aga hoiab oma mišäri murret ladina kirjas. Nii on kogukonna keel osa suuremast tatari keelest, kuid oma murde ja kirja poolest eristuv — ladinakirjaline, ts-hääldusega ja Volga–Uurali stepi vana sõnavara kandev.
Vaata ka
Allikad: learntatar.com („The alphabet and spelling rules”, avaleht; Aygul Ahmetcan); Wikipedia „Tatar language” (en.wikipedia.org); kogukonna keelekasutus selle projekti failist LANGUAGE.md.