Eesti tatarlased
ENFI
← Tatarlaste pärand

Mišäri murre

Mišäri murre

Mišäri murre (ka läänemurre) on üks tatari keele peamisi murdeid, mida kõneldakse enamjaolt väljaspool Tatarstani. Õppematerjal learntatar.com rõhutab, et mišäri ei ole „rikutud” Kaasani tatari keel, vaid iseseisvalt kujunenud murre, mille kujunemist on mõjutanud vanad kõptšaki hõimud, oguusi ja soome-ugri elemendid. Just seda murret kõnelevad ka Eesti tatarlased.

Venemaa kaart, kus rohelised toonid näitavad tatari keele kõnelejate osakaalu 1897. aasta rahvaloenduse järgi, tihedaim Volga keskjooksul.

Kaart tatari keele kõnelejate osakaalust Vene impeeriumis 1897. aasta rahvaloenduse järgi; kõige tihedam levik on Volga-Uurali piirkonnas. (Altes (Wikimedia Commons); CC BY-SA 4.0; Wikimedia Commons)

Kõnelejad elavad peamiselt Mordva, Tšuvašia ja Baškortostani aladel ning Penza, Saratovi, Volgogradi, Uljanovski, Nižni Novgorodi ja Orenburgi oblastis. Kaasani tatari keel on tatari kirjakeele alus, mišäri murre aga jäi valdavalt suuliseks kodu- ja kogukonnakeeleks.

Liigitus: tš- ja ts-murrakud

Mišäri murre jaguneb häälduse järgi kahte suurde rühma, mille eristab see, kuidas hääldatakse afrikaati (kirjakeele „ç”):

  • tš-murrakud (lõuna- ehk Lämbrä mišäri): afrikaat hääldub [tš]. Siia kuuluvad Temnikovi, Lämbrä, Kuznetski ja Baškortostani murrakud.

  • ts-murrakud (põhja- ehk Nižgari mišäri): afrikaat hääldub [ts]. Siia kuuluvad Sergatši, Tšüprälä ja Baiqõbaši murrakud.

Nižni Novgorodi oblasti Sergatši murrakut peetakse vanale kõptšaki keelele kõige lähemal seisvaks tänapäeva keelekujuks. Just see ts-murrak on Eesti ja Soome tatarlaste keel: kogukond hääldab ja kirjutab afrikaadi „ts” (nt tsäj „tee”, atsõk „avatud”), mitte „tš”. See seletab, miks selle projekti eesti tatarlaste tähestik kasutab tähte ts.

Hääldus

learntatar.com ja keeleteaduslikud allikad (Wikipedia „Mishar Tatar dialect”) toovad välja järgmised mišäri murde häälikujooned, võrreldes Kaasani kirjakeelega:

  • kõvad k ja g kurgupõhja q ja ğ asemel;

  • lahtine, ümardamata a;

  • sõnaalguline j- vana ʒ- (kirjakeele c-) asemel: learntatar annab yəy „suvi” (kirjakeeles cəy), yiñ „varrukas” (ciñ);

  • v mõnes sõnas j asemel: sevü „armastus” (söyü), sevək „luu” (söyək);

  • diftongide monoftongistumine: kü „viis, meloodia” (köy), kurik „saba” (qoyrıq);

  • ts-murrakuis ts ja dz seal, kus kirjakeeles on afrikaadid: pıtsak „nuga”, endze „pärl” (kirjakeeles pıçaq, ençe).

Neist mitu joont elab Eesti tatarlaste keeles edasi. Sõnaalguline j- on kogukonna otsusega kinnitatud (nt jer „maa”, jul „tee”, jide „seitse”), samuti ts-hääldus. Nuga on selle projekti sõnastikus põtsak — täpselt learntatar’i „pıtsak” vaste ts-kujul.

Grammatika ja sõnavara

Mišäri murdel on ka oma grammatilisi ja sõnavaralisi erijooni. learntatar.com toob muu hulgas välja:

  • soovi väljendus tegevusnimega + -gı/-ge keli või -ma keli: bargım keli „tahan minna” (kirjakeeles barasım kilə);

  • korduvat tegevust märkiv liide -gakla/-gäklä: kilgäklä „aeg-ajalt tulema”;

  • vana oleviku 3. isiku lõpp -dır: ul kiläder „ta tuleb” (kirjakeeles ul kilə);

  • sõnavara: alaşa „hobune” (kirjakeeles at), kıçık/koçok „koer” (et), əpəy „leib” (ipi), yəy/yaz „suvi” (cəy), tanaw „nina” (borın), baryam „püha” (bəyrəm).

Need learntatar’i näited on toodud saidi enda kirjaviisis ja kirjeldavad mišäri murret laiemalt (peamiselt Venemaa kodualade kuju). Osa neist langeb kokku Eesti kogukonna oma kinnitatud sõnadega, vt allpool.

Seos Eesti tatarlastega

Eesti (ja Soome) tatarlased on ts-murrakut kõnelevad mišärid, kes rändasid välja Nižni Novgorodi kubermangu Sergatši ringkonna küladest (eriti Aktuki külast) alates 1860.–1870. aastatest. Nende keel on seega otseselt seesama mišäri murre, mida see artikkel kirjeldab (allikas: Wikipedia „Finnish Tatars”, „Mishar Tatars”; Helsingi linna ajalooportaal).

Selle projekti oma sõnastik kinnitab mitut ülalkirjeldatud joont kogukonna kõnes: hobune on alaša (mitte at), koer on kotšok, suvi on jaz — samad sõnad, mille learntatar mišäri murde tunnusteks toob. Afrikaadi ts-hääldus ja sõnaalguline j- on kogukonna keele reeglid (vt LANGUAGE.md ja grammatikaülevaade). Nii kattub õppesaidi teaduslik mišäri kirjeldus kogukonna enda elava keelega.

Eristada tuleb, kus jälg on kindel ja kus oletuslik. Kindel ja allikaga on see, et Eesti tatarlaste päritolu on Sergatši mišäri kogukond ning et kogukonna sõnastik jagab learntatar’i loetletud tunnuseid (ts, j-, alaša, kotšok, jaz). Oletuslik on üksüheselt võrdlemine iga learntatar’i sõna ja kogukonna vaste vahel — osa learntatar’i vorme (nt əpəy, tanaw) pole selle projekti sõnastikus veel kinnitatud kujul olemas ega tohiks seetõttu käia kogukonna keele kohta ilma emakeelekõneleja kinnituseta.

Vaata ka

Allikad: learntatar.com („Mişər Tatar”, Aygul Ahmetcan); Wikipedia „Mishar Tatar dialect”, „Mishar Tatars”, „Finnish Tatars” (en.wikipedia.org); Helsingi linna ajalooportaal (historia.hel.fi); kogukonna vasted selle projekti sõnastikust ja failist LANGUAGE.md.